Inkassofirmadele hakkavad kehtima karmimad nõuded

«Laenu, järelmaksu või liisingu tasumisega hätta jäädes on alati parim lahendus proovida laenuandjaga kokkuleppele jõuda, olgu selleks siis tähtaja pikendamine või intressi langetamine. See on laenuvõtjale alati soodsam variant kui inkassoni jõudmine. Siiski jõuavad paljud võlgnevused inkassode kätte. Nüüd tagatakse see, et inkassode tegevus muutub läbipaistvamaks ja võlgnikke ülemäära ei survestata,» sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

Inkassofirmadele kaasnevad võlgniku teavitamise kohustused. «Võlgnikule tuleb võimalikult selgelt ja lihtsalt anda infot selle kohta, mida täpselt temalt sisse nõutakse ja kui suur on tema võlgnevus nii võla enda kui intresside osas, lisaks tuleb anda  selge info selle kohta, kuidas esitatud nõuet vaidlustada. Sellega loome võlgnikule paremad võimalused oma huvide eest seista,» selgitas finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.

Lisaks infoandmise kohustusele peab inkasso tegutsema heas usus, õiglaselt ja professionaalselt. Samuti tuleb austada ja kaitsta võlgnike isikuandmeid ja eraelu puutumatust ning suhelda võlgnikega viisil, mis ei kujuta endast ahistamist, sundi ega lubamatut mõjutamist.

Uued nõuded kehtestatakse ka inkassode juhtidele ja omanikele – näiteks ei saa inkasso juhiks olla isik, kes on varem tegelenud liigkasuvõtmisega. Inkassode minimaalne kapitalinõue saab olema võrreldes tavaettevõtetega kõrgem – 25 000 eurot.

Eraldi nähakse ette täiendavad nõuded pankadele ja muudele krediidiandjatele – sätestatakse, et enne täitemenetluse algust tuleb laenuandjal kaaluda, kas on siiski võimalusi, et maksetähtaja ületanud tarbijakrediidilepinguid saaks muuta niimoodi, et võlgnik suudaks pikemas perspektiivis oma võla tasuda ja kohtumenetlust ei peakski alustama.

Krediiditurul inkassona tegutsevad äriühingud peavad finantsinspektsiooni vastavasisulise tegevusloa saama hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks. Sellega tekib finantsinspektsioonil ka õigus teha inkassofirmade üle järelevalvet ja probleemide ilmnemisel kasutada sanktsioone alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni.

Krediidilepingutest tulenevate nõuete haldamise ja sissenõudmisega tegeleb hinnanguliselt kümmekond ettevõtet ehk enamik Eestis asutatud ja tegutsevatest inkassofirmadest. Seega hakkab seadus edaspidi reguleerima suuremat osa Eesti inkassoturust.