:format(webp)/nginx/o/2025/11/12/17272850t1h8723.jpg "Eesti jalgpallikoondises tehti viimasel hetkel vangerdus, liitub Kristofer Käit")
:format(webp)/nginx/o/2025/11/12/17272844t1h14a3.jpg "WADA on kehtestanud oma töötajatele USAsse reisimise keelu")
:format(webp)/nginx/o/2025/11/10/17269480t1h5c53.jpg "Naiste suguelundite sandistamine tekitab Euroopas tõsiseid probleeme")
/nginx/o/2025/11/11/17271962t1h9038.jpg "VARUPADRUN ⟩ Zahkna suveseiklused, Kulbini kohver, Kontiolahti saab puid ja Kalmet tunnistab üles Nove Mesto patu")
/nginx/o/2025/11/11/17272222t1h6285.jpg "Suurim sõjaaegne korruptsioonijuhtum määrib Zelenskõi mainet")
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse ja sellele järgnenud pagulaskriisi on inimõiguste keskuse juristide töö olnud pingelisem ja kriitilisema tähtsusega kui kunagi varem. Nad nõustavad ja esindavad Eestilt varjupaika taotlevaid inimesi erinevates asutustes, muuhulgas ka kohtus, selgitavad neile õigusi ja kohustusi ning aitavad otsida ja esitada tõendeid, mis põhjendaksid seda, miks varjupaika vaja on.
“Veel tegeleme perekondade taasühinemisega. Tihti suudab ainult üks pereliige päritoluriigist põgeneda, teised jäävad maha. Kui inimesel on õigus pere enda juurde kutsuda, siis püüame teda aidata,” rääkis Ponomarjova inimõiguste keskuse nädalakirjas avaldatud usutluses. “Kokkuvõtlikult võib öelda, et meie töö on seista hea selle eest, et inimesed, kes kaitset vajavad, seda ka saaksid, ja need, kes seda ei vaja, saadetaks võimalikult kiiresti ja väärikalt kodumaale tagasi.”
Kõigele eelnevale lisanduvad nõustamised kinnipidamiskeskuses, kuhu paigutab riik need rahvusvahelise kaitse taotlejad, kelle puhul peetakse võimalikuks mingit ohtu. Lisaks tuleb inimõiguste keskusel ÜRO pagulasameti partnerina käia vaatlemas Eesti piiripunkte ja majutuskeskusi. Nimelt peab kaitset vajavatel inimestel olema ligipääs varjupaigasüsteemile ehk reaalne võimalus kaitsetaotlus esitada.
Vaarmanni sõnul tuleb monitooringu käigus suhelda piirivalvega, uurida piiril valitsevat olukorda ja rahvusvahelise kaitse taotlemise tingimusi, vaadata üle taotlejate ooteruum ja ülalpidamise tingimused.
Lisaks ukrainlastele jõuab Eestisse kõige rohkem taotlejaid Venemaalt – tavaliselt on tegemist poliitiliselt aktiivsete, režiimi vastu välja astunud inimestega, kelle osas juba käib või tõenäoliselt algatatakse poliitiliselt motiveeritud kriminaalmenetlus.
/nginx/o/2023/07/05/15437563t1h27ec.jpg "Globaalmuutuste akadeemikuks osutus tänavu Ülo Mander")
/nginx/o/2019/11/11/12729949t1h3ecb.jpg "Riigikogu lõpetas m-hääletamist võimaldava eelnõu teise lugemise")
