Ta kirjutas enda kohta nii: «Mind kutsuti Ritaks. Rita armastas laulda. Mulle meeldivad ühe laulu sõnad, kus öeldakse, et saatus ei ole rumal. Aga kes siis rumal on? See ütlemine käib minu kohta. Saatus on mulle palju võimalusi andnud ja ma ei ole osanud alati õiget valikut teha. Ma ei ole valinud alati maksimumi.»
Margarita Voites ei ole ka kunagi lavale läinud, et vabandage, ma teile nüüd laulan. Meeldib või mitte, pakkunud omalt poolt parima. Ega tähesära pole midagi vähemat ega midagi rohkemat kui igapäevane töö, proovid, etendused. Midagi peab liikuma, põlema ja siis see ongi sära.