Iisraeli-Iraani relvarahu viis nafta hinna langusesse

Teisipäeva hommikul teatas Reuters, et USA president Donald Trumpi sõnade järgi on Iisrael ja Iraan 12 päeva väldanud sõjas relvarahu sõlminud. Reutersi andmetel pidas Trump läbirääkimisi Iisraeli peaministri Benjamin Nentanyahuga, samal ajal kui USA teine läbirääkimismeeskond arutas detaile Iraani osapooltega.

Trump teatas relvarahu saavutamisest sotsiaalmeedias ning Iraan kinnitas omalt poolt lepet, Iisrael veel CNNi teatel mitte. Samas teatas Iisrael napilt kaks tundi peale relvarahu-teadet, et Iisraeli lõunaosa tabanud raketirünnakus hukkus äsja 3 inimest. Reutersi andmetel ütles Iraani välisminister, et nad küll leppisid relvarahus kokkku, kuid lõpetavad rünnakud siis, kui ka Iisrael ise seda teeb.

Teade Iisraeli ja Iraani relvarahust pani aga maailma turgudel nafta hinna langema.

Brenti toornafta barrel odavnes 3% ning sellega langes barreli hind taas alla 70 dollari, makstes teisipäeva hommikul 69,3 dollarit. Teisipäeva ennelõunal langes nafta hind veelgi ning barrel kauples 68 dollari taseme juures.

Läinud nädalal, kui arutati, kas Iraan võib laevaliiklusele sulgeda Hormuzi väina, kerkis nafta hind loetud päevadega 65 dollari taseme juurest ligi 79 dollari taseme juurde. Nüüd, kui kauplejatele näib, et suureks sõjaks Lähis-Idas ei lähe, on nafta hind taas allapoole tulemas.

See sobib ideaalselt USA presidendile Donald Trumpile, kes tegi esmaspäeval sotsiaalmeediasse postituse, milles kutsus üles nafta hindu madalal hoidma, viidates, et hindade tõstmine tähendaks «end vaenlasele kätte mängimist». CNBC viitas, et «osad naftaettevõtted» on ähvardanud tootmise kinni panna, sest nafta hind on nende jaoks liiga madal.

Nafta hind hakkas langema juba esmaspäeval. Nimelt lasi USA siis Iraani tuumarajatisi pommitada, millepeale Iraan pommitas Kataris asuvat USA lennuvälja. Investorid lootsid, et sellega suurem sõda Lähis-Idas ka piirdub.