Esikohalahing Tori ja Lokomotiivi vahel oli finaali vääriline. Ebareaalse süžeega, nagu kullamatšile kohane.
“Nii põnevat mängu ei mäletagi,” sobras Tõnismann ajusopis. “Tori kui põhiturniiri võitja oli ikka favoriit nagu mullugi, sest neil jagub nii klassi kui kvaliteeti, aga Lokomotiiv andis vaatamata puudujatele kõva lahingu.”
Lokomotiiv jäi hooaja keskel ilma oma vedurist Styv Solovjovist, kes sai paha vigastuse. Finaali soojendusel tegi endale aga liiga Vahur Kappak, kes ei saanudki viimaks kaaslasi aidata. Nii läks kohe lahtihüppest saati lahti ühesuunaline liiklus – Tori pani lokomotiivlased kaitses täiesti lukku ja haaras kiirelt 16:3 edu.
Paar minutit enne esimese poolaja lõppu oli Timberi seis juba ideaalilähedane: tabloolt vaatas vastu 23punktiline eduseis ja Lokomotiivi üks liidreist Max Pärna oli viie veaga pingile maandunud.
Aga nagu kõlab legendaarne teleturu telereklaam: see pole veel kõik! Selg vastu seina, tegi Lokomotiiv 10:0 spurdi ja manas poolajapausiks tabloole igati viisaka ehk üksnes 12punktilise kaotusseisu (31:43). Emotsionaalselt juhtisid juba lokomotiivlased: olid nad ju august välja roninud ja kõva duhhi üles saanud.
Teise poolaja algus läkski Toril lörri – Timberi rünnak muutus ühekülgseks ja kõige tipuks langes kaks algkoosseisus alustanud tagamängijat, seejuures õhtuses pidulauas kolm eriauhinda noppinud Elgar Tamsalu vigadega välja.