FOTOD JA VIDEO ⟩ Postimehe aasta inimene on Metsküla kooli direktor Pille Kaisel (15)

Pille Kaisel on Metsküla kooli direktor, kes töötas edasi hoolimata sellest, et mullu 24. märtsil otsustasid 13 Lääneranna volikogu liiget, et Metsküla kool tuleb sulgeda. Volikogu esimees lubas, et «kui tulevad indikatsioonid, et selline toetusmeede päriselt tuleb, on alati võimalik volikogul uus otsus teha».

Valitsuses heaks kiidetud riigieelarve seaduse eelnõu järgi eraldatakse kuueklassiliste koolide püsimajäämise toetusmeetmeks 2,4 miljonit eurot. Lääneranna valla juhid raiuvad endiselt, et sellist toetusmeedet pole olemas ja kui olekski, siis Metskülale sellest kasu poleks. Kahele erivajadustega õpilasele (tõhustatud tugi) vald tugiisikuid ei võimalda, kuna lapsed «ei täida koolikohustust».

Lapse vanemad pole nõus alla andma. Õpetajad õpetavad ja lapsed õpivad vanas majas, kus juriidiliselt enam kooli pole, sest vallavalitsuse meelest oli selle pidamine ülemäära kulukas. Metskülas käib Eesti suurim kodanikuallumatuse aktsioon.

Kohtuasi kooli sulgemise üle vindub, sest kohtunik lükkab otsustamist aina edasi. Lääneranna vallavalitsus on taganenud kevadel antud lubadusest, et toetab Metskülas erakooli loomist. Surve tõrksatele lapsevanematele aina kasvab.

Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi ütles auhinda üle andes, et aasta inimese valimine on Postimehes pikk traditsioon ning seda teeme juba 27. korda. «Meil ei olnud raske valida, kuid selle elu 2023. aastal ei ole olnud kerge. Leidsime Postimehe aasta inimese ühe väikesest maakoolist, mille nimi on tänaseks juba kõikidele eestlastele tuttav,» sõnas ta. Hõbemägi lisas, et selle kooli õpilased, õpetajad ja lapsevanemad on teinud suuri pingutusi kooli lahtihoidmiseks ning vajavad tuge veelgi. 

Postimehes teemat kajastanud ajakirjanik Andrus Karnau ütles, et Metsküla kooli kohta kõige olulisem on öelda, et iseseisev riik koosneb väikestest osakestest ning Metsküla kandi inimeste jaoks on kool esimene asi, mis kehastab oma iseseisvat riiki. «Metsküla kool on olnud Eesti tippharitlaste kogukonna keskuseks,» ütles Karnau. «Mina arvan, et koolisüsteem Eestis peaks olema selline, et on suured koolid ja on väiksed koolid,» lisas Karnau. Ta rääkis sellest, kuidas maakohtades on oluline kooli olemasolu ning see on ka julgeolekuküsimus, sest seal kus on kool, elavad ka inimesed. 

Pille Kaisel ütles auhinda vastu võttes, et Metsküla kooli ümber toimunu on osutanud päris mitmele punktile, mis meie riigis natukene kehvasti on. Ta lisas, et elu säilimine maapiirkondades on riikliku tähtsusega küsimus. «Hea külakool on just see, mis meelitab noori peresid maale elama ja aitab otseselt kaasa Eesti keele ja kultuuri säilimisele,» lisas ta. Kaisel ütles, et koolivõrguga seotud küsimusi ei tohiks otsustada inimesed, kel puudub selleks kompetents ning kaasatud peaks olema kõik kolm ministeeriumi, kelle haldusalasse asi kuulub. Samuti peab otsuste tegemiseks tegema väga põhjaliku analüüsi. 

Kaisel nentis, et täna on ikka Metsküla probleem lahenduseta ning lahendust hetkel ka ei paista. «Ma väga loodan, et mitte ükski kogukond Eestimaal ei pea läbi elama seda, mida Metsküla rahvas on pidanud läbi elama,» ütles ta ning toonitas, et tänane tunnustus on Metsküla rahva ühine saavutus. 

Postimehe aasta inimese tiitliga tunnustab Postimehe toimetus millegi olulise poolest silma paistnud inimest.

Tava sai alguse 1997. aastal.