Europarlament keelas eksitava rohereklaami

Direktiivi eesmärk on kaitsta inimesi ebaausate reklaamivõtete ja eksitavate roheväidete eest ning ärgitada nii tootjaid kui ka tarbijaid keskenduma toodete kvaliteedile ja kestlikkusele.

Uued reeglid muudavad tooteinfo selgemaks ja usaldusväärsemaks. Muu hulgas keelatakse Euroopa Liidus üldsõnaline rohereklaam stiilis «keskkonnasõbralik», «looduslik», «biolagunev», «kliimaneutraalne» ja «öko», kui väite kohta ei ole tõendusmaterjali.

Samuti kehtestatakse reeglid kestlikkusmärgistele. Praegu on Euroopa Liidus kasutusel liiga palju kvaliteedimärgiseid, mis põhinevad erinevatel kriteeriumidel ja pole võrreldavad. Seetõttu ei ole neist toodete loodussõbralikkuse hindamisel kuigi palju kasu. Uus direktiiv lubab Euroopa Liidus edaspidi kasutada ainult ametlikel sertifitseerimissüsteemidel põhinevaid või avaliku sektori välja töötatud kestlikkusmärgiseid.

Lisaks keelatakse väited, et toode on keskkonnale kasulik või kahjutu, kuna ettevõtja kasutab heitkoguste kompenseerimise süsteeme. Näiteks ei saa edaspidi lendamist reklaamida planeedile kasuliku või vähemalt kahjutuna ainult seetõttu, et kuskile on istutatud ohtralt metsa.

Direktiivi teine oluline eesmärk on ergutada tootjaid ja tarbijaid pöörama rohkem tähelepanu toodete vastupidavusele. Sel eesmärgil võetakse kasutusele uus märgis, mis tõstab positiivselt esile tooteid, millele tootja on andnud pikema garantii kui seadusega nõutud.

Uued reeglid keelavad ka eksitavad väited toodete vastupidavuse kohta. Näiteks ei tohi tootjad enam öelda, et pesumasin peab vastu 5000 pesukorda, kui see on saavutatav ainult ideaaltingimustes ning tavakasutuse juures võib eeldada ainult 3500 probleemivaba pesutsüklit. Samuti ei tohi tootjad edaspidi ärgitada inimesi vahetama toodete tarvikuid varem, kui tingimata vaja, ega reklaamida tooteid parandatavana, kui need seda ei ole.

Parlament võttis direktiivi vastu 593 poolt- ja 21 vastuhäälega, erapooletuid oli 14. Kui ka nõukogu on direktiivile lõpliku heakskiidu andnud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel on liikmesriikidel kaks aastat aega, et uued reeglid oma õigusesse üle võtta.