Euroopas ei ole reaalselt neid sõdureid, keda Ukrainasse rahu valvama saata

Nad on juba saanud neid Taanis ja Hollandist. Praegu pole küll teada, kui palju Ukrainal F-16 hävitajaid on, aga need on ennast ikkagi üsna hästi näidanud. USA on lubanud, et teised riigid võivad neid anda ja Ameerika relvaabi jätkub – varuosad, hooldus, kõik see jätkub. Euroopa riigid on teatanud väga suurtest relvaabipakettidest, nii et Euroopa on vaikselt üle võtmas seda vastutust.

Millised rindelõigud on praegu ukrainlaste jaoks kõige kriitilisemad?

Donbass ja Luhanski oblast. Kõige rohkem rünnakuid on Pokrovski ja Kramatorski suunal. Rünnakud on ka Zapoižžja ja Hersoni oblastis, aga need on pigem sellised staatilised. Kui rääkida kaotustest, on venelaste kaotused suurusjärgus 1000–1500 sõdurit ööpäevas. Samas on sõja olemus muutunud. Kui varem tuli enamik kaotusi suurtükitulest, siis nüüd teevad droonid juba rohkem kahju kui suurtükituli.

Venelased on küll teatanud, et Ukrainasse ei tohi tulla mitte mingisugust lääneriikide rahuvalvet. Samas on mitmed Euroopa riigid teatanud, et on valmis oma sõdureid Ukrainasse saatma. Kui tõhusalt selleks valmistutakse?

Tahe on suur, aga reaalsus on see, et neid vägesid, keda päriselt Ukrainasse viia, ei ole ülemäära palju. Isegi Ühendkuningriigi maavägi on kokku kuivanud, rääkimata teistest riikidest ja ajateenistus on paljudes riikides lõpetatud. Nüüd küll sakslased arutavad, et äkki peaks ajateenistuse taastama, aga seda ei ole ülemäära lihtne teha. Kui vaadata, kellel on kõige suuremad maaväed, on prantslastel arvestatav maavägi, samuti Kreekal ning Türgil, Soome on oma reservväega, aga sellist seisvat ja olemasolevat armeed, mida kohe Ukrainasse viia, ei ole just ülemäära palju.