Äsjasel Euroopa Meresadamate Organisatsiooni konverentsil Kreekas oligi turvalisuse parandamine ainsaks arutelupunktiks.
«Me mõistame, et see on vajalik, kuid ikkagi tuleb meil mõelda ka konkurentsivõimele,» ütles Poola Gdynia sadama asepresident Katarzyna Gruszecka-Spychala. Ta ütles, et erainvestorid kõhkleks panemast oma raha ettevõtetesse, mis võivad saada Venemaa sihtmärgiks.
Kaitseametnikud ütlevad, et investorid peavad kaasama kaitsefaktori oma rehkendustesse. NATO kõrge logistikaametnik Aleksandrs Bucens ütles konverentsikülalistele, et sadamatel tuleb arvestada sellega, et neil tuleb mängida rolli sõjalaadungite liigutamise õppustel. See oli esimene kord, mil NATO ametnik ELi sadamakonverentsil viibis.
«Kaartide vaatamisest ei piisa,» ütles ta. «Te peate olema seal väljas, rääkima inimestega, liigutama asju. Nii et olge valmis, kohanemisvõimelised ja paindlikud.»
Ametnikud ütlevad, et äri ja julgeolek võivad teineteist täiendada. Aruteludesse otseselt kaasatud isikute sõnul on NATO ja Euroopa Komisjon identifitseerinud blokis 500 tulipunkti, mida tuleks ajakohastada võimaliku vastasseisu puhuks Venemaaga. Nad ütlesid, et parandused tuleksid kasuks ka tsiviilliikluse voogudele.
«Koos NATOga oleme välja selgitanud prioriteetsed koridorid ja tuvastanud peamised kitsaskohad ning me jätkame investeeringute suunamisega kriitiliste sadamate ja logistikakeskuste ajakohastamiseks,» ütles eurovolinik Tzitzikostas. «Need objektid peavad olema konkurentsivõimelised rahuajal ja valmis kaitsma Euroopa kodanikke, kui see on kõige olulisem.»
Sadamad on etendanud olulist osa NATO kaitseplaanides alates alliansi asutamist aastal 1949. Konflikti korral Euroopas voolaks sinna mereteid pidi märkimisväärne arv USA sõdureid ja tohututes kogustes Ameerika varustust. Vägede liigutamist sadamate kaudu harjutavad NATO väed regulaarselt. Tänavu kevadel peetud õppustel harjutasid 25 000 USA ja liitlasvägede sõdurit 3000 sõjamasinaga hargnemist sadamate kaudu Norrast Kreeka idarannikuni.