Seda peaks Brüssel arvesse võtma – või isegi kartma – keset palavikulist kättemaksuarutelu nende 20 protsendi eest, mille Trump sel nädalal kõikidele Euroopa importidele kehtestas. Juba enne Trumpi roosiaiakõnet kõlasid Euroopa liidrid võitluslikult. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles nädala algupoole, et Euroopa pihus on Washingtoni vastu palju kaarte. Von der Leyeni paljude teiste murelike eurooplaste õnnetuseks ei pruugi see olla ilmtingimata tõsi.
Euroopa Liit, mis oma 27 liikme nimel kollektiivse kaubanduspoliitika paika paneb, on Trumpi varasemate tollide asjus tõesti tõestanud, et Ameerika kaupadele kättemaksutollide kehtestamiseks on tal õiguslik ja poliitiline võimekus olemas. Aprilli lõpu poole lähevadki juba jõustamisele Euroopa vastutollid Trumpi terase- ja alumiiniumilõivudele. Eeldatavasti tuleb Euroopalt meetmeid veel. Mõnedes Euroopa pealinnades (kui mitte Brüsselis endas) arutatakse nüüd isegi sellise seadusrelva aktiveerimist, millega saaks karistada Euroopa Liidu vastu suunatud «majanduslikku sundi» (ingl economic coercion). See avaks uksed igasugustele innovaatilistele nippidele nagu intellektuaalomandi kaitse kõrvaldamine Ameerika ettevõtetelt.