Telia turvaintsidentide spetsialisti Aare Kirna sõnul püütakse õngitsuskirjadega jätta muljet, justkui oleks kirja saatjaks Telia, kuigi saatja aadress reedab, et kiri tuleb tundmatult e-posti aadressilt.
Kirjas väidetakse, et kliendi pank on lükanud tagasi Telia arvete tasumiseks loodud otsekorralduse ning olukorra normaliseerimiseks meelitatakse kirja saajat klikkima kahtlasel lingil.
Telia tuletab meelde, et ettevõte ise sellisel kujul oma klientidele meeldetuletusi ei edasta.
Petu- ehk õngitsuskirjadele on üldjuhul iseloomulikud need tunnused:
- Kirja saatja e-posti või küsitluse aadress ei tundu loogiline
- Üldjuhul saabuvad õngitsuskirjad e-posti aadressidelt, mis ei ühti selle teenusepakkuja või riigiasutuse ametliku e-posti aadressiga, kelle nime alt on kiri justkui saadetud.
- Vigane grammatika
- Õngitsuskirju iseloomustab sageli vigane grammatika: kirja- ja stiilivead, ebaloogilised laused.
- Kirjas palutakse saata, sisestada või kontrollimiseks jagada oma pangaparoole, pangakaardi andmeid, PIN-koode või muid isiklikke andmeid
- Ükski teenusepakkuja või riigiasutus, olgu see pank, mobiilifirma, kullerfirma või politsei, ei palu jagada krediitkaardi andmeid, pangaparoole, PIN-koode jne. Samuti ei soovita ükski teenusepakkuja alla laadida oma arvutisse uut tarkvara ega palu juurdepääsu (nt kaughaldustarkvara abil) sinu arvutile.
- Kirjale või rahuloluküsitlusele palutakse lühikese aja jooksul reageerida
- Tavapäraselt kasutavad petturid ajalist survet, mille eesmärk on võimaliku ohvri tähelepanu hajutada. Ajalise surve tekitamiseks kasutatakse tähtaegse vastamise nõuet, mille ületamisel on väidetavalt oht millestki ilma jääda või siis on pakutav hüve kohe-kohe aegumas.