Heather MacLaughlin Garbes õppis 2003. aastal Washingtoni ülikoolis, seal on Balti õpingute programm, kus õpetatakse eesti, läti ja leedu keelt ning siinset kultuuri. Õpitakse näiteks Eesti ja Balti riikide rahvuseeposeid, räägitakse kohalikest laulupidudest. «Kuna keskendutakse laulupeole, on fookuses ka koorilaulud ja see kõnetas mind kui tudengit,» meenub Heather päev pärast mullu jaanuaris Arvo Pärdi keskuses toimunud Mägi Ensemble’i kontserti, kuidas kõik algas.
Kui Heather tuli 2004. aastal oma tollase kooriga esimest korda Eestisse esinema, tutvustas Urve Lippus muusikaakadeemiast teda Ester Mägi (1922–2021) loominguga. «Urve küsis, kas tulin siia, et õppida rohkem Arvo Pärdi või Veljo Tormise kohta? Ütlesin, et mind huvitab keegi, kes saab vähem tähelepanu. Algselt ma ei tahtnud olla see naisdirigent, kes õpib naisheliloojat – see on kuidagi liiga traditsiooniline asjade käik. Aga ma tõesti tundsin sidet Mägi muusikaga, tema olemusega, mis sellest läbi kumas, ja tema tugevuse ja samas pehmuse ning tagasihoidlikkusega. Tahaksin olla samasugune: tugev, aga samas soe, alandlik,» räägib Heather, kes teisal on võrrelnud Mägit pajupuuga, mis on ühtaegu nii õrn, aga samas ka väga visa. Mägiga sai Heather järgmisel, 2005. aastal ka isiklikult tuttavaks.