Eestit ähvardab Euroopa Komisjonilt jäätmetrahv

Jäätmekäitlejate esitatud andmete kontrollimisel piirdub keskkonnaamet lihtsamate toimingutega, kuid täiendavaid tegevusi, näiteks tootmisprotsessi sisendite ja väljundite hindamist, mõõtmisi ja arvutusi, ta ei tee. See toob kaasa riski, et ettevõtted näitavad jäätmete ringlussevõttu üksnes formaalselt ja suunavad jäätmed hoopiski põletamisele või ladestamisele või halvemal juhul ladestavad need ebaseaduslikult.

Riigikontroll soovitab kliimaministeeriumil kujundada erinevate tasude, maksude ja aktsiiside kaudu süsteemi, mis suunaks majanduslike stiimulitega senisest enam jäätmeteket vältima ja jäätmeid ringlusse võtma. Keskkonnaametil soovitab riigikontroll muuta jäätmeandmete kontroll põhjalikumaks ja teha täiendavaid toiminguid, et veenduda esitatud andmete õigsuses.

Jäätmetekke vältimisega seotud probleemidele ja olmejäätmete ringlussevõtu vähesele määrale juhtis riigikontroll tähelepanu juba 2016. aastal avaldatud auditiaruandes. Seal anti keskkonnaministeeriumile (praegu kliimaministeerium) ja keskkonnaametile mitmeid soovitusi, millest osa on siiani täitmata. Näiteks ei ole riigi ja kohaliku omavalitsuse rollide jaotus ikka veel selgepiiriline, jäätmete tekke vältimiseks konkreetsed tegevused puuduvad ja jäätmeandmete ja jäätmekäitlejate üle tehtav järelevalve vajab endiselt tõhustamist.

Eestis tekkis 2022. aastal 503 000 tonni olmejäätmeid. Suurem osa Eestis tekkinud olmejäätmetest põletati – 42 protsenti. Sellele järgnesid ringlussevõtt – 33 ja ladestamine 13 protsenti. Muu käitlus, mille puhul ei ole teada täpne käitlusviis, moodustas 12 protsenti.

2025. aasta 1. jaanuariks tuleb Eestil jäätmeseaduse ja Euroopa Liidu jäätmedirektiivi kohaselt ringlusse võtta või korduskasutuseks ette valmistada vähemalt 50 protsenti tekkivatest olmejäätmetest. 2022. aastal oli ringlussevõtu määr 33 protsenti. 2014. aastal oli määr 31 protsent.

Samas on jäätmeteke Eestis viimase kümnendi jooksul oluliselt kasvanud. Kui 2013. aastal tekkis Eestis inimese kohta 293 kg jäätmeid, siis 2022. aastal 373 kg. Sellega jäävad Eesti inimesed oma jäätmetekitamiselt tugevalt alla Euroopa Liidu keskmisele, mis on 513 kg aastas.

Riigi jäätmekava 2023–2028 rakenduskava tegevuste elluviimise eeldatav maksumus on 660 miljonit eurot, millest 111 miljonit eurot rahastab toetuste kaudu Euroopa Liit.

Ülejäänud raha peaks tulema riigieelarvest, kohalikelt omavalitsustelt ja ettevõtete omafinantseeringutest. 250 miljonit on vaja jäätmetekke vältimiseks ja korduskasutuseks, 318 miljonit ohutu materjaliringluse suurendamiseks ja 92 miljonit jäätmekäitluse keskkonnamõjuga arvestamiseks ja vähendamiseks.