Eesti valitsuse otsuse tõttu saavad inimesed pangast vähem laenu

Maksumuudatuste kõrval on netosissetulekule mõju avaldanud ka muutused II pensionisamba sissemaksete süsteemis. Sellest aastast saab senise 2% kõrval valida sissemaksemääraks ka 4% või 6%. See suurendab küll sissemakseid tõstnud inimeste pikaajalisi sääste ja tagab parema heaolu vanemas eas, kuid vähendab esialgu igakuiseid netotulusid.

Kuigi reaalselt kätte jääv summa on mõnel juhul märkimisväärselt vähenenud, pakub Ossipova sõnul leevendust euribori ja panga intressimarginaalide langus, mis on koduostjate laenuvõimekust hoopis kasvatanud.

Aastaga on euribor langenud 1,5 protsenti ja pankade marginaalid umbes 0,2 protsenti. Veelgi soodsamaid tingimusi pakuvad pangad energiasäästlikele A-energiaklassi kodudele. «Kui aasta tagasi sai ostja lubada endale näiteks 100 000 euro suurust laenu, siis tänaseks on see summa kasvanud juba 115 000 euroni,» sõnab ta.

Kuigi euribori edasist langust on Ossipova sõnul keeruline ennustada, näitavad 6 ja 12 kuu euribori sarnased suurusjärgud seda, et intressimäärades on oodata suuremat stabiilsust, mis võiks tõsta ka koduostjate kindlustunnet. «Võib arvata, et kuna mitu aastat on suur hulk inimesi oma ostuotsuseid kõvasti edasi lükanud, siis lõputult seda teha ei saa. Kuskil on vaja elada,» sõnab ta.

Kuigi mitmed maksumuudatused on juba kehtima hakanud, tõuseb 1. juulist käibemaksumäär 24%-ni ning bensiiniaktsiis. Viimase mõju koos kõrgema käibemaksumääraga on Rahandusministeeriumi hinnangul 6,3 senti liitri kohta. Iga-aastaselt tõuseb ka tubakaaktsiis ning 2026. aasta algusest kerkib alkoholiaktsiis 10 protsenti. Samuti peaks uuel aastal kerkima tulumaksumäär 24% peale.