«See võistlus toimus klassikalises stiilis. Ehk igasugune uisusammu tegemine – mõlema jalaga kõrvale tõukamine – pole lubatud. On kaks kohta, kus pool-uisu-sõitmine on lubatud. Ehk siis üks jalg sõidab otse ja teisega lükkad. See on lubatud siis, kui vahetad rada, või kui on piisavalt järsk kurv, et sinna pole tehtud klassikarada. See konkreetne kurv, millest räägin – seal oli kaks klassikajälge. Ehk uisu lükkamine polnud lubatud.

Olukorras, kus lipe on rajast väljas parem, on sportlase enda ülesanne hoida jalad koos. Ehk siis kuidagi õrnalt hüpates. Või peaasi, et sportlane hoiaks jalgu paralleelselt, nagu oleks rajas.»

Himma lisas Johannes Høsflot Klæbo tehnika näitel: «Ma ei taha sellest teha suuremat asja, kui ta on. Tegelikult see pole nii hull. Aga minu arust on see huvitav, et klassikas on selline variant ja palju halli ala.»

Kokkuvõttes oli Eesti üks paremaid murdmaamehi siiski kuri. «See pole aus. See pole spordimehelik. Ma olin enne väga kettas. See, mis ma praegu räägin, on okei. Ära kasutada, et Eestis pole ressurssi… Pärast rääkisin korraldajatega ka. Saan jumala hästi aru, et meil pole rajal igale poole inimest panna, kes jälgiks. See võiks kuidagi enda südametunnistusele jääda, et sa ei tee sellist asja.»

Himma tõdes, et see polnud esimene kord. Näiteks Haanja klassikatehnika maratonist on videojäädvustus, kus Marko Kilp uisku sõidab. «Video on olemas, aga keegi teda maha ei võta,» sõnas sealgi teisena lõpetanud Himma.

«Jääb kripeldama. Aga mis seal ikka. Lõpuks ei muutu sellest väga midagi, kas olen eestikate teates hõbe või kuld,» lõpetas ta.

Vaata videost juba täpsemalt (alates 7.47):

VÄGA PÕNEVAD TEATEVÕISTLUSED EESTIS

Jaga
Exit mobile version