ALAN VAHT ⟩ Diislikütuse aktsiis tõuseb Eestis taas Euroopa tippu

Eesseisvate diislikütuse aktsiisitõusudega kerkib Eesti Euroopa Liidu aktsiiside edetabelis Soome järel koguni neljandale kohale, kusjuures Soome aktsiisile jääb Eesti alla vaid 1,8 sendiga liitrist. Diislikütuse aktsiisi esimene ja teine koht kuuluvad vastavalt Iirimaale ja Hollandile, kuid vahed Eestiga on väga väiksed – Hollandile jääme alla 2,3 sendiga ning esimesel kohal olevale Iirimaale kaotame 3,4 sendiga. Euroopa tänasest keskmisest diislikütuse aktsiisist 0,4 eurot/L oleks Eesti aktsiis aga koguni 18,9 protsenti ehk 9,3 sendi võrra liitrist kõrgem (kõik eeltoodud aktsiisid ja aktsiisivahed on ilma käibemaksuta).

Diislikütuse aktsiisimäärade muutumine on olnud Eestis nagu sõit Ameerika mägedel. Kui 2015. aastal oli diislikütuse aktsiis Eestis 0,393 eurot/L, siis kõigest kahe aastaga tõstis selle Taavi Rõivase juhitud valitsus 2016. ja 2017. a. aktsiisitõusudega 10 sendi võrra kõrgemale ehk 0,493 eurole liitrist. Sellel tasemel püsis diislikütuse aktsiis kuni 2020. aasta aprilli lõpuni, sest koroonakriisi esimesel aastal välja kuulutatud eriolukorra järel otsustas Jüri Ratase valitsus langetada diislikütuse aktsiisi koguni Leeduga samale tasemele 0,372 eurot/L, kus see püsis kuni aprilli lõpuni.

Diislikütuse kui transpordikütuste aktsiisi puhul on oluline jälgida lõunanaabrite aktsiisipoliitikat. Eriti oluline on, et diislikütuse hind ei oleks Eestis kallim, kui see on Lätis, Leedus ja Poolas. Praegu oleme paraku aga teekonnal, mis teeb diislikütuse hinna Eestis Euroopa üheks kallimaks ning sellega kaasneb mitu probleemi.

Esiteks viib eesolev diislikütuse aktsiisitõus pikamaa vedusid tegevate transpordiettevõtete diislikütuse tankimise Eestist välja nii, nagu see juhtus aastatel 2016–2017, mille tulemusel liikusid koos kütuse tankimisega Eestist välja ka diislikütuse aktsiisimaksud ja aitasid hoopiski kaasa Läti ja Leedu maksutulude kasvule. Juba tänavusest aktsiisitõusust tulenevalt on diislikütuse aktsiis Eestis 2,6 sendi võrra liitrist kõrgem kui Leedus ning 3,3 sendi võrra liitrist kõrgem kui Poolas (ilma käibemaksuta). Seega on tõenäosus suur, et tänavuse aktsiisitõusuga on negatiivne mõju Eesti veondusele juba ette garanteeritud.

Teiseks kannatab diislikütuse aktsiisitõusust aga Eesti majandus tervikuna, sest kallim kütus naaberriikidega võrreldes tõstab Eesti ettevõtete sisendkulusid, mille tulemusel tootmine ja teenused muutuvad Eestis kallimaks, mis seeläbi halvendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Kolmandaks ei saa ära unustada ka sisevedusid korraldavaid Eesti transpordiettevõtteid, kes hakkavad oma tööd kaotama Läti ja Leedu vedajatele – viimased sisenevad Eestisse paagitäie palju odavama kütusega ja saavad seega osutada transporditeenust soodsamatel tingimustel. Abiks ei ole ka kabotaažireeglid, kuna välisvedajad on nendest varemgi osavalt mööda hiilinud.

Eeltoodud põhjustel tuleb täna seadussesse kirjutatud diislikütuse aktsiisitõusud aastatel 2025–2027 kindlasti ära jätta.