Suuresti tõid Hyèresis edu kogemused ja nutikus. Mõistagi on Rammo täie rauaga purjetamist kütvatelt konkurentidelt justkui sammu maas, aga ta sai tõestust, et ka nii pole päris võimatu.
«Minu treenituse kontekstis oli ääretult positiivne üllatus, et ma olen tugeva tuulega nii tugev. Olin kõigis sõitudes, kus konkurendid mulle mingeid proteste ei esitanud, esiviies. See on väga võimas ja annab enesekindlust ka amatöörstaatuses sportlasena Pariisi minna pea püsti, mitte lihtsalt neljandat korda osalema,» arutles Rammo.
Muide, mullu augustis polnud sugugi välistatud, et kogenud purjetaja heidab aluse alatiseks kuuri nurka.
«Pärast MMi võtsin juhtme täiesti stepslist välja. Olin teelahkmel, kas üldse jätkan,» meenutas Rammo. «Aga hilissügisel sai vastu võetud otsus, et proovin, sest Eesti olümpiakoondis on kaunis väike. Tundus, et veteranid peavad ikka natuke raskust enda õlule võtma.»
Päris kontori laua tagant püsti tõustes ta siiski olümpiale ei seilanud. Tänu töökaaslaste abile sai ta Hyèresi võistluseks spetsiifilisemalt valmistuda. Praegust taset arvestades oli see väga vajalik.
«Kõlab võib-olla jällegi natuke naiivselt, aga kevadised EMid ja MK-etapid, olid mulle selleks nädalaks väga heaks treeninguks. Olen saanud end töörütmist ilusti välja lülitada,» mõtiskles Rammo.
Toredatele kolleegidele peab nüüd lootma ka järgmise kolme kuu jooksul. Täpsema plaani paneb ta paika koos treeneritega, aga arvesse tuleb võtta muid «elulisi aspekte.»
«Kui istun iga päev 9st 17ni tööl ja läheks otse laua tagant olümpiale, siis see ei osutuks ilmselt väga edukaks. Täisproffidest olen kindlasti sammu maas. Eks tuleb leida mingi alternatiivne teekond. Pean nutikuse ja kogemusega lööma, nagu viimasel võistlusel,» vaagis Rammo.
Ta selgitas, et kõik konkurendid alustavad põhimõtteliselt kohe treenimist Marseille’ vetes, kus peetakse ka olümpiaregatt. Eelkõige on küsimus selles, kui palju õnnestub Rammol järgneva kolme kuu jooksul seal seilata.