Eesti majandus on kukkunud kolme aasta tagusesse aega

Väliskaubanduses läks möödunud aastal halvemini just kaupade ekspordil, mille langus süvenes aasta teisel poolel. Kuna kaupade ja teenuste eksport vähenes impordist kiiremini, siis suurenes ka väliskaubanduspuudujääk ja selle negatiivne mõju majandusele oli väga suur.

Väliskaubanduspuudujäägiga sarnane negatiivne mõju SKT-le tuli ettevõtete varude vähenemisest. Kui tarneprobleemide tekkimisel ja hiljem järgnenud nõudluse nõrgenemise tagajärjel suurenesid ettevõtete varud erakordselt palju, siis möödunud aastal ei olnud ettevõtetel tarvis ja ka mõistlik enam nii palju lattu toota.

Kogumajanduse investeeringud vähenesid möödunud aastal küll vaid 3 protsenti, kuid sektorite vaates oli pilt erinev. Kui ettevõtete investeeringud olid tugevas languses, siis valitsemissektori ja majapidamiste investeeringud aasta kokkuvõttes suurenesid. Samas, majapidamiste investeeringud, mida tehakse peamiselt kinnisvarasse, aasta teisel poolel vähenesid. Ettevõtete investeerimist pidurdavad vähenenud nõudlus, suurenenud ebakindlus ja kõrgele tõusnud laenuintressid.

Majapidamiste tarbimine vähenes neli kvartalit järjest ning möödunud aasta viimases kvartalis väljus see langusest, mis oli üsna ootuspärane. Tarbimismahu paranemisele viitas ka Swedbanki kaardimaksete statistika. Samas, kuigi majapidamiste reaalpalk kasvab juba alates möödunud aasta keskpaigast, on nende kindlustunne jätkuvalt väga nõrk ega näita veel paranemist. Selle põhjuseks on üha suurenev mure tööpuuduse tõusu ja oma finantsolukorra halvenemise pärast.

Euribori muutus mõjutab eluasemelaenude ja liisingute kaudu ligi veerandit majapidamistest. Kuigi euribori langus on sel aastal pidurdunud, peaks Euroopa Keskpank hakkama sel aastal oma intressimäärasid langetama, mis toob allapoole ka euribori. Kuna eluasemelaenude lepingud on seotud 6 kuu euriboriga, siis kandub euribori muutus laenumaksetesse viitega.