Alustuseks meenutame, kes laureaatideks osutusid:
Aasta meessportlane: Johannes Erm
Aasta naissportlane: Eneli Jefimova
Aasta treener: Henry Hein
Aasta võistkond: Marie Kaldvee – Harri Lill
Aasta noorsportlane: Eneli Jefimova
Tervikuna klappisid alaliitude hääled kokkuvõttes valituks osutud nimedega. Aga siin-seal leidus anomaaliaid, mida aeg-ajalt ikka tuleb. Teeme ülevaate märkimisväärsematest.
Hääli sai jagada viiele sportlasele, kes teenisid pingerea alusel, tugevamast alustades vastavalt 5, 4, 3, 2 ja 1 punkti.
Aasta meessportlane
Ermi jättis sootuks hääleta Eesti wushu kungfu föderatsioon, kelle paremusjärjestus oli: Janek Õiglane, Rasmus Mägi, Kregor Zirk, Paul Aron ja Henri Drell.
Erm sai ühe silma sumoliidult, kes pidas parimaks Zirki, siis Drelli, Mäge ja Õiglast.
Hokiliit hindas kõige kõrgemalt hoopis Karl Jakob Heina. Nemad jätsid näiteks Õiglase kvintetist välja, aga andsid Erimile kaks punkti. Vahele mahtusid veel Zirk ja Aron, listi lõpetas Drell.
Lisaks said esikohapunkte kirja Aron (autospordi- ja veemotoliidult), Madis Mihkels (rattaliit), Drell (korvpalliliit), Stefan Arand (castinguliit) ja Aleksandr Selevko (uisuliit).
Aasta naissportlane
Jefimovat ei jätnud kuivale keegi.
Kõige vähem, kaks silma teenis ujuja castinguliidult. Nemad pidasid parimas Jasmiin Üprausi, tema järel Irina Embrichi ja Nelli Differtit.
Kahe parema seast jättis Jefimova välja ka suusa- ja vehklemisliit. Nemad andsid oma kõrgemad punkti vehklejatele, kusjuures suusaliit eelistas Embrichi, vehklemisliit Differtit.
Meeletuid anomaaliaid siin välja ei joonistugi. Nii mõnigi pani näiteks Lätti teiseks, aga kui välja arvata castinguliidu soolo, jagunesid esikohapunktid Jefimova, Differti ja Embrichi vahel. Neist viimane sai 2×5 punkti – lisaks suusaliidule ka jõutõsteliidult.