Love valiti unelmate liigasse 1965. aastal Cincinnati Royalsi poolt, kuid seal ta kohe õide ei puhkenud. Esimesel aastal ei mahtunud ääremängija ise võistkonda, mistõttu tuli tal leppida mänguajaga alternatiivses Eastern Baskeball League’is.
Järgmisel kahel hooajal mahtus ta siiski Royalsi pingile, kuid seda just sõna otseses mõttes, kuivõrd mänguaeg jäi ahtaks. 1968. aastal toimunud NBA laiendusega liikusid ta mängijaõigused Milwaukee Bucksile, kus ta küll sõpruskohtumistes säras, kuid platsivälistel põhjustel põhihooajal ikkagi mänguaega ei teeninud.
Nõnda liikus juba poole hooaja pealt edasi Chicagosse, kus tõeliselt õide puhkes. Bullsis veetis ta kokku üheksa aastat, visates parimal hooajal keskmiselt 25,8 punkti mängus.
“I am so lucky to have played in this great city.”
Forever a legend. RIP, Bob Love ❤️ pic.twitter.com/5rXuIzgQx9
— Chicago Bulls (@chicagobulls) November 19, 2024
Aastatel 1971–1973 valiti Love kolmel puhul ka NBA tähtede mängule. Enne teda oli Bullsi särgis sama tembuga hakkama saanud vaid neli meest: Jerry Sloan, Guy Rodgers, Bob Boozer ja Chet Walker.
1994. aastal sai Love’ist Sloani kõrval ka teine mängumees, kelle särgi Bulls lae alla tõmbas. Love’i NBA-karjääri keskmisteks näitajateks jäid 17,6 punkti ja 5,9 lauapalli.
We mourn the passing of Bob Love, who passed away today in Chicago at the age of 81 after a long battle with cancer. pic.twitter.com/3EBUO9UTmp
— Chicago Bulls (@chicagobulls) November 19, 2024