Automüüja: Eesti elektriautode poliitika lonkab

Kliimaministeerium seatud prognoosi täitmiseks peaks igal aastal Eesti sõidukiparki lisanduma üle 4000 elektriauto, ent eelmisel aastal lisandus ainult 1318.

Kliimaministeerium prognoosib, et aastaks 2030 võib elektriautode arv Eestis ulatuda 30 000-ni. 1. märtsi seisuga oli transpordiameti statistika järgi Eestis arvel vaid 8700 elektriautot ehk järgmise viie aasta jooksul peaks meie sõidukiparki lisanduma 21 300 elektriautot. Seega peaks igal aastal Eesti teedele lisanduma üle 4000 elektriauto, mis on üle kahe korra rohkem kui praegu. Kuidas seda saavutada, kui praegune toetuste süsteem, taristu areng ja sõidukimaks ei soodusta elektriautode ostmist?

Kas Eestis on toetuste süsteem piisavalt järjepidev, et mõjutada tarbijaid elektriauto kasuks otsustama? Jaanuaris jõustunud kasutatud elektriautode ostutoetus tekitas turul suurt huvi, kuid fond ammendus kiiresti, jättes paljud ostjad toetusest ilma. Eriti mõjutas see juriidilisi isikuid ja kaubikute segmendi esindajaid, kelle elektrifitseerimine aitaks vähendada liiklusest tulenevat keskkonnamõju. Karu hinnangul näitab see, et olemasolevad meetmed ei arvesta turu tegelikke vajadusi.

Teine väljakutse on kontrollimatu taustaga kasutatud elektriautode import. «Hetkel puuduvad mehhanismid, mis tagaksid selge ülevaate imporditud sõidukite tehniliste ja ohutusstandardite üle. See loob riski, et Eestisse jõuavad küsitava ajalooga sõidukid, mis võivad kahjustada tarbijate usaldust elektriautode vastu tervikuna,» lausus Auto Bassadone tegevjuht.

Kas taristu jõuab arengule järele? Eesti laadimistaristu areng on jäänud maha, eriti väljaspool suuremaid linnu. Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti avalike laadimisjaamade arv teiste riikidega võrreldes madal. Konkurentsiameti analüüs näitab, et 55% avalikest laadimisjaamadest paikneb Harjumaal, Tartumaal on see osakaal 14%, kuid ülejäänud Eestis on laadimisvõimalused marginaalsed.