ARVUSTUS ⟩ Kontsert või muusikaline orgasm? Queens of the Stone Age sundis püksid jalast võtma

Queens of the Stone Age puhul kehtib päriselt ütlus, et nad on nagu hea vein, mis läheb ajas aina paremaks. Nende esimesed albumid, nii omanimeline debüüt kui ka sellele järgnenud ja nii mõneski mõttes alahinnatud «Rated R» ning kolmas album «Songs for the Deaf», pole mitte lihtsalt klassikaks saanud albumid, mis defineerivad suurepäraselt nullindate janu ekspressiivse ning nii mõneski aspektis meela rokkmuusika järele, vaid tõelised muusikalised meistriteosed, mis on ajale oivaliselt vastu pidanud.

2002. aastal ilmunud albumit «Songs for the Deaf» võib pidada bändi kõige edukamaks albumiks. Josh Homme on tagantjärele öelnud, et albumi inspiratsiooniks olid suuresti tüütud sõidud läbi Lõuna-California kõrbete, mis andsid albumile nii kõla, meelestatuse kui ka sõnad. Seda peeti üheks aasta parimaks albumiks 2002. aastal, kuid seda peetakse samavõrd tähtsaks, võimsaks, musikaalseks ja uskumatuks ka täna, 23 aastat hiljem. See oli album, mis tõi Queens of the Stone Age’ile nii rahvusvahelise edu kui ka kinnistas nad rokiajalukku kui ühe parima kaasaegse rokkbändi.