Sõnavabadus on valgustusajastu pärand ja sellega on tihedalt seotud akadeemiline vabadus, mis loodi selleks, et akadeemikud ei peaks kartma oma karjääri pärast, kui nende uurimisvaldkond ühiskonna seniste ideaalidega pahuksisse läheb. Sellest johtuvalt ei ole üllatav, et just akadeemikutest ning tudengitest aktiviste rõhutakse ajastul, kus USA poliitikat iseloomustab antiintellektualism ja tume valgustus (ingl dark enlightenment, uusreaktsionäärne liikumine – toim). Säherdune nähtus juba iseenesest läheb vastuollu USA põhiseaduse vaimuga, kirjutab Tartu Ülikooli filosoofiatudeng Aleksander Koppel.