Riigipea rõhutas, et Eesti kulutab Ukraina sõjalisele abistamisele 0,25 protsenti oma majanduslikust kogutoodangust ja on kindlalt otsustanud abistamist jätkata.
Kujunenud olukorras peab Eesti olema valmis kõigeks, tõdes Karis, kui ajakirjanik Konrad Schuller viitas Saksa luure hinnangule, et Venemaa võib nelja aasta pärast NATO-t rünnata. President selgitas, et 1920. aastal sõlmis Eesti Nõukogude Venemaaga rahulepingu. Sellest hoolimata korraldasid venelased neli aastat hiljem Eestis kommunistliku mässu, mis ebaõnnestus, kuid 1940. aastal Nõukogude Liit ikkagi okupeeris Eesti.