Airbaltic jääb järjekordsele käiberekordile vaatamata üha suuremasse kahjumisse, börsiplaan küsimärgi all

Eelmise aasta esimese poole lõpetas lennufirma 14,6 miljoni eurose kasumiga. Air Balticu presidendi ja juhatuse esimehe Martin Gaussi selgitusel olid tänavuse kahjumi taga Pratt & Whitney mootorite tarneraskused ja kasvanud amortisatsioonikulud, samuti probleemid metalli tarneahelatega, valuutakursside kõikumine ja võlakirjade lunastamisega seotud ühekordsed kulud.

Aasta esimese kuue kuuga vedas Airbaltic 2 miljonit reisijat, 11 protsenti enam kui aasta varem. Lendude arv kasvas 12 protsenti 34 000ni ja lennukite täituvus paranes 2 protsendipunkti võrra 77 protsendini.

Kasum enne intresse, makse, kulumit ning renti (EBITDAR) küündis 77 miljoni euroni, ligikaudu 22 miljoni euro võrra suurem kui mullu esimesel poolaastal. Esimese poolaasta korrigeeritud EBITDAR on lennufirma kõigi aegade kõrgeim tulemus.

Läti lennukompanii Airbaltic plaanis tänavu teisel poolaastal aktsiate avalikku pakkumist ja börsile minekut. Kui aga investoritelt ei tule head tagasisidet ja kogu lennundussektori kasumlikkus on ebaselge, võib ettevõte lükata börsiplaanid tuleva aasta esimesse poolde.

«Airbaltic läheb edasi tänavu teise poolaasta IPO-plaanidega,» lubas ettevõtte juht Martin Gauss. Ta lisas, et vajadusel muudab ettevõte tooni ja võib aktsiate avaliku pakkumise teha hoopis tuleva aasta esimesel poolel.

«Me kaalume, kas praegune keskkond teisel poolaastal on sobiv aktsiapakkumiseks,» lausus Gauss Bloombergile, märkides, et praegu pole ajakava muudetud.