KAUBANDUSE UURING ⟩ Eestlased on EL-i ühed hinnatundlikumad ostjad

«Inflatsioon ja hinnasurve on juba mõnda aega muutnud tarbijate prioriteete ning soodne hind kaalub sageli üle kõik muu. Eesti e-ostlejatest teeb 74 protsenti ostuotsuse hinnale tuginedes, mis on 6 protsendipunkti kõrgem kui Euroopa keskmine. Lausa 54 protsenti regulaarsetest Eesti e-ostlejatest ootab ostlemiseks suuri ostupühasid nagu Must reede, E-smaspäev või hooajalisi allahindlusi,» selgitas pakiveoettevõtte DPD Eesti kommertsjuht Janek Kivimurd.

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on väiksemate sissetulekutega tarbijate jaoks hind ostuotsuse tegemisel olulisem kui jõukamate inimeste jaoks.

«Kõrge inflatsioon koos maksutõusudega on andnud löögi majapidamiste ostujõule ning meie hinnangul reaalne eratarbimine sel aastal ei suurene. Kui sel aastal kasvavad tarbijahinnad meie prognoosi järgi 5,1 protsenti, siis järgmisel aastal maksutõusude mõju taandub ja hinnakasv aeglustub 3 protsendile,» selgitas ta.

Elmiku sõnul jäävad Eesti inimeste sissetulekud endiselt Euroopa keskmisele tublisti alla. «2024. aastal moodustasid eestlaste netosissetulekud Eurostati järgi 74% Euroopa Liidu keskmisest. Mida jõukamaks muutume, seda vähem oluliseks hind otsustamisel muidugi muutub,» lisas ta.

DPD poolt läbiviidud e-kaubanduse uuringust selgus, et 63 protsenti Eesti e-ostlejatest usub, et e-poodides šoppamine võimaldab leida soodsamaid pakkumisi ning seeläbi säästa raha.

«See ilmestab kindlasti seda, et veebi kaudu on tarbijatel palju laiem valikuvõimalus ning ligipääs rahvusvahelistele veebikaubamajadele ja toodetele, mida Eesti füüsilistes kaubandustes ei pruugi olla. Samuti on täielikult veebimüügile keskenduvates poodides hind tarbijale soodsam, sest puuduvad kulud, mis kehtivad füüsilisele poele ning ka tellimuste mahud on sageli suuremad. Teisalt ei vähene aga lähiajal füüsiliste kaupluste olulisus ning tihti annab parima tulemuse just füüsilise kaupluse ja e-poe koostöö,» sõnas Kivimurd.