Kohe podcast’i alguses saab selgeks, et Hein on konkreetne ja tulemustele orienteeritud mees, kellel selge siht silme ees. «Veidi on ajalugu tehtud, Enelil on Euroopa lühiraja meistritiitel käes, aga kõik suured medalid on veel võitmata. Pigem on need medalid minu eesmärgid.»
Jefimova oli kõigest 12-aastane, kui nad koos Heinaga treenima hakkasid ning sellega seoses tõusis teemaks ka alaealise treenimine, olles ise tollal 28-aastane. «Noore meestreenerina alaealise tütarlapse treenimine on keeruline protsess. Ma pean mingeid asju läbi mõtlema, mida öelda ja teha, et see kuidagi kahjulik ei oleks,» sõnab ta.
Hein on tänulik sportlase vanematele hea koostöö eest, aga mainib ära, et selleks on tehtud suur töö, et tekiks mõlemapoolne usaldus. «Õnneks minu sportlased, aga ka Eneli, on minuga nii väikesest saati koos olnud ja kasvanud ning ka vanematega on kogu see teekond läbi käidud. See on ka üks põhjus, miks ma väga enda rühmadesse uusi sportlasi ei võta.»
«Ma treenerina näen, et võtab palju aega, et õppida sportlast ja tema pere tundma. Selleks, et ma teaksin 100%, kuidas see pere käitub teatud olukordades jne,» lisab Hein ja mainib, et tänapäeval ei ole lihtne olla alaealiste treener.
Eneli juhendajaks olemine on kindlasti üks suur väljakutse, kuid Hein on enesekindel ja ütleb, et Eneli on stabiilselt arenenud ning juba praegu teinud ajaloolisi ujumisi ja sellepärast ta ei muretse. Talendi treenimiseks, aga ka iseenda arendamiseks, tuleb oma teadmisi siiski pidevalt uuendada.