IN MEMORIAM ⟩ Hillar Aben

Tema teadustulemused olid seotud fotoelastsusmeetodi väljatöötamisega, mis käsitleb pingete määramist läbipaistvates materjalides, eeskätt klaasis. Klaas on teatavasti üks vanemaid tehismaterjale, mida inimkond on kasutanud juba üle 5000 aasta. Klaasi valmistamine algab vedela klaasimassi tootmisest, mille jahtumisel tekivad aga jääkpinged, mis mõjutavad valmistoote tugevusnäitajaid. Ühtlasi mõjutavad aga jääkpinged klaasi optilisi omadusi ning nn fotoelastsusefekti mõõtmine annab aimu ka sisepingetest. Siit järgneb võimalus korrigeerida tehnoloogiat sisepingete vähendamise suunas, et vältida klaastoodete enneaegset purunemist. Tuleb märkida, et fotoelastsusefekti avastas eesti-saksa füüsik Thomas Johann Seebeck aastal 1812. Pea poolteistsada aastat hiljem (1954.a) ärgitas akadeemik Nikolai Alumäe noort andekat inseneri Hillar Abenit tegelema fotoelastsusmeetodiga ja sealt algas Hillari teadustegevus, mis kestis 70 aastat. Alates 1960.a oli see Küberneetika Instituudi seinte vahel.

Läheks pikaks kõiki Hillari tulemusi kirjeldada ning alljärgnevalt on nopitud vaid olulisi fragmente pikalt teekonnalt. Kõigepealt uuringute fookuses olnud mittepurustava pingeanalüüsi meetod ehk integraalne fotoelastsusmeetod, mis Hillari käsitlusel sai nii korraliku teoreetilise põhjenduse kui ka hulga rakendusi. Matemaatilise füüsika terminites on tegemist tensorvälja optilise tomograafiaga. Rakenduste vaatenurgast on aga tegemist füüsikaseaduste oskuslikul kasutamisel pingeanalüüsil. Ja rakenduste nimekiri on pikk, sisaldades väga erinevaid klaasobjekte: pudelid, joogiklaasid, lehtklaas, optilised kiud, autoaknad, kineskoobid, monokristallid, jpt. Mõõtmiseks oli vaja täppisseadmeid ja Hillari laboratooriumis konstrueeriti ka mitmeid polariskoope, mis hiljem leidsid labori initsiatiivil asutatud spin-off firmas GlasStress Ltd turustamist. Hulk lepinguid rahvusvaheliste klaasitootjatega mõõtmistehnoloogia väljatöötamiseks ja spetsialistide koolitamiseks näitavad tulemuste olulisust ja rahvusvahelist haaret. Sinna juurde käivad ka Hillari monograafiad rahvusvahelistes kirjastustes (1979, 1993), mis on muutunud klassikalisteks fotoelastsuse käsiraamatuteks. Teiste tunnustuste kõrval sai Hillar koos kolleegidega 2009. a riigi avastuspreemia integraalse fotoelastsusmeetodi väljatöötamise ja rakendamise eest.