Minagi hakkasin üksvahe mõtlema, et mul vist on sõjaväsimus. Ma ei jälgi enam nii agaralt sõjauudiseid, ei tea, kus on parasjagu rindejoon, kui palju on hukkunuid. Ma ei kiru ega mõtle sõjale enam nii palju. Kuid sõna “sõjaväsimus” on siiski hakanud mulle kostma kohatuna.
Kui keegi sellest sõjast ehk väsinud on, siis pea kaks aastat rindejoonel seisnud sõdur, paneelmaja rusude alla mattunud laste ema või lääne poliitikutele ennast muudkui tõestamas käiv president Volodõmõr Zelenskõi. Kui kuulen, et Euroopa ja USA poliitikud on sõjast väsinud, kõlab see totralt.