«Selle puuduva ~5M€, et hoida palgatase umbes sama, mis eelmisel aastal, oleks olnud väga lihtne leida kuu aega tagasi ja asi ära paketeerida. Tänaseks on aga õpetajate nõudmised dramaatiliselt hüpanud ja praegune soov pea 45M€ lisarahast, on kahjuks pigem ulme valdkonnas, mida ei ole võimalik kuidagi kaitsta,» kirjutas Kadastik.
Kadastik sõnas, et kokkuleppimiseks laua taha istumine õpetajate esindajate ja KOV esindajatega on vägagi ratsionaalne.
«Haridussüsteemi toimimine ja palgaraha liikumine on vaja korralikult kokku leppida. Kasvõi see, kuidas seda raha hetkel õpetajate jaoks koolidele KOV sees edastatakse (nagu Liina artiklist näha, siis on koole mida peetakse üleval teiste koolide pearahade arvelt, mis ei ole ok),» lisas ta.
Kadastiku arvates tuleks gümnaasiumiastme reform ja muud sellised reformid selgelt kokku leppida ja kolmepoolselt paika panna.
«Kas selle raames peaks ka kohe võtma kohustuse 120% jõudmises, arvestades tänast eelarve seisu – ma pole nii kindel,» ütles Kadastik postituses.
«Selgelt peaks olema suunis kasvule, aga kollektiivleppes vast ei peaks päris ultimatiivne 120% olema, vaid mingigi kasv sees – tagamaks 120% suunas liikumine ja siis igal aastal saaks eelarve vahendite võimaluste piires vaadata, kas saab lähemale liikuda eesmärgiga ikkagi 2027 sinna jõuda,» lisas ta.
Kadastiku sõnul on selgelt vaja vaadata hariduse rahastuse kulupoolele sisse ja leida kas ja mida on seal võimalik teha.
«Seda hetkel minu teada ka Jaak Aaviksoo teeb, ning see analüüs peaks valmima juba sel kevadel, mistõttu saaks selle alusel ka karjäärimudeli ja betooni jms osas selgemaid järeldusi teha ja uusi strateegiaid seada, mis samuti võimaldaksid kiiremini selle 120% palgatasemeni jõuda,» selgitas Kadastik.
Kadastik ütles lõpetuseks, et lahendus tuleks leida koostöös ning tulevikku vaadates, et rajada paremat Eestit. «See, et upitada ühte osa lõhkudes teist, ei ole jätkusuutlik lahendus,» lisas ta.