Sisseränne kasvatas veidi Eesti rahvaarvu (5)

Pandeemiaeelne ehk aastate 2010–2019 keskmine surmade arv aastas jäi 15 545 juurde ning nii 2021. aastal kui ka 2022. aastal ületas surmade arv seda keskmist oluliselt. Eelmisel, 2023. aastal taastus pandeemiaeelne olukord ning esialgsetel andmetel suri 15 832 inimest, mis on siiski umbes 300 võrra eelmise kümnendi keskmisest enam.

Registreeritud rände järgi rahvastikuregistri põhjal saabus Eestisse 2023. aastal 20 209 inimest ja siit lahkus 14 491, ehk rändesaldo oli 5718 inimesega positiivne. 11 529 ehk 57 protsenti kõigist sisserännanutest olid Ukraina kodakondsusega. Võrreldes aasta varasemaga vähenes Ukraina kodakondsusega sisserännanute arv 21 688 võrra. Ehkki sisserännanud Ukraina kodanike arv on 2022. aastaga võrreldes kolm korda väiksem, on see siiski kordades suurem kui enne täiemahulise sõja algust – 2020. aastal oli see 2374 ja 2021. aastal 3047. Eestist lahkus esialgsetel andmetel 6515 Ukraina kodanikku.

«Eesti kodanikke lahkus riigist 4451 ja saabus riiki tagasi 2865, kuid eestlased jätavad sageli rände registreerimata ning seetõttu on nende osakaal registreeritud rändajate seas väike. Vene kodanikke saabus mullu Eestisse 747,» lisas Trasberg.

«Võrreldes esialgse sündide ja surmade statistikaga on rändestatistika puhul oodata suuremaid täpsustusi, kuna esialgsed arvud on kokku pandud rahvastikuregistri andmete põhjal ning inimesed jätavad sisse- ja väljarände rahvastikuregistris tihti registreerimata. Statistikaamet täiendab rändeandmeid registreerimata rände näitajatega ning avaldab täpsustatud andmed maikuus,» täpsustas Trasberg.

Avaldatud registreeritud rände andmetesse lähevad kirja inimesed, kes on Eestisse kolinud viimase aasta jooksul ning kellel oli 1. jaanuari 2024 seisuga rahvastikuregistris kirjas Eesti aadress. Seetõttu ei kajasta see arv näiteks Ukraina sõjapõgenikke, kes küll viibivad Eestis, kuid ei ole end Eesti aadressile sisse kirjutanud.

Eestis kogub Ukraina sõjapõgenike andmeid veel ka politsei- ja piirivalveamet, kes avaldab ajutise kaitse taotlejate arvu. Ajutise kaitse saanud inimesed kajastuvad esialgses rahvaarvus vaid siis, kui nad viibisid tänavu 1. jaanuari seisuga Eestis ning olid end sisse kirjutanud Eesti aadressile.

Esialgne rahvaarv arvutatakse eelmise aasta esialgsete sünni-, surma- ja registreeritud rändeandmete põhjal. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 14. mail.