«Nimi» erineb Nuutrumi varasematest lavastustest. Viieaastaseks saanud teatri viieteistkümnendaks lavastuseks on prantsuse komöödia ju tore, kuid küsimusi tekitav valik. Kas teater on otsustatud minna püüdma publikusegmenti, kes eelistavad pika tööpäeva lõpus kergemat meelelahutust ning ei jaksa süvaanalüüsida pisidetaile (näiteks nimede hääldust, teades, et mõlemad peategelased on prantsuse filoloogid)?