Helme märkis, et EKRE oli sügisel parlamendis rakendatud obstruktsioonis edukas. «Kui kuuleme seda hädakisa, mis tuleb igast Eesti otsast, siis on selge, et oleme teinud koalitsioonile haiget ja see ongi olnud eesmärk,» ütles Helme.
Tema sõnul ei ole koalitsioon saanud rahvalt mandaati selleks, mida nad teevad. «See, mida tehakse ei ole normaalne ja toob kaasa tõsised tagajärjed iga inimese rahakotile,» ütles Helme. Ta lisas, et EKRE kohustus on sellele jõuliselt tähelepanu juhtida. «Nii jätkates toimub ühiskonna lõhenemine ja vastuolud süvenevad.»
Helme tõdes, et EKRE on obstruktsiooni rakendamsel jäänud üksi. «Meil pole näiteks partnerit Keskerakonna näol,» ütles Helme ja nimetas praegust keskfraktsiooni riigikogus «jäänukrümbaks».
«Ma ei tea, mida see vene saadikutest koosnev seltskond nüüd otsustab,» ütles Helme, rõhutades, et EKRE-l pole kindlasti soovi, et neid hakatakse panema ühte patta Kõlvarti juhitava Keskerakonnaga, kes võitleb eestikeelse hariduse vastu ja vene keele säilitamise eest valdava suhtluskeelena.
«Meil pole Kõlvarti Keskerakonnaga kokkupuutepunkte. Mis aga Isamaasse puutub, siis nad on võtnud osavalt poose, kuid obstruktsioonis on meid aidanud minimaalselt,» jätkas Helme.
Tema sõnul jätkab EKRE obstruktsiooniga, kuigi terve hulk seaduseid, mille vastu EKRE oli, on usaldushääletustega vastu võetud ja on seega praegu päevakorrast maas. Küll aga on Helme sõnul ees vihakõneseaduse menetlus, mille puhul kavatseb EKRE näidata üles vastuseisu. «Tegemist on ideoloogilise seadusega, see ongi tsensuur,» kinnitas Helme.
Kommenteerides EKRE toetusnäitajat erakondade reitingutabelis, kus see on kukkunud alla 20 protsendi, märkis Helme, et see on normaalne. «Praegu on selline periood, kus ei ole finišisse tormamist. Meil on olnud pingeline sessioon, oleme olnud obstruktsiooni põhikandjad ja oleme lasknud aasta lõpus inimestel puhata. Me pole olnud seetõttu väga fookuses,» selgitas Helme.