RAHULDA OMA UUDISHIMU ⟩ Üle Eesti näeb muuseumide hästi hoitud saladusi

Näiteks Tartu Linnaajaloo Muuseumi hoidlas võib sel päeval näha praeguse Ülikooli 15 kinnistu hoovi alal asunud jäätmekastist leitud 14. sajandist pärinevat plokkflööti. See on üks kolmest praeguseks teada olevast keskaegsest plokkflöödist ning ainus, mis endiselt mängib.

Eesti Maanteemuuseumis saab näha isetehtud liikumisvahendeid, näiteks mootoriga alvekelku, pimeda mehe meisterdatud tandemratast ning saab teada, mis saab esemetest, mis «Peedist pesumasin» näitusele ei mahtunud.

Tallinna Linnamuuseumi hoidlaruumis saab näha keskajast pärit haruldasena säilinud majasisest veekaevu.

«Kultuuripärandi kogumine ja säilitamine on muuseumi põhiülesandeid. 94% Eesti inimestest peab kultuuripärandi säilitamist järeltulevatele põlvedele oluliseks, kuid harvem räägitakse avalikult nendest tegevustest ja töödest, mis on seotud kogude säilitamise ja uurimisega. Samuti ei ole laialdaselt teada, millised on muuseumide vajadused ja väljakutsed, et tagada hoidlates talletatud pärandi säilimine,» selgitab Eesti Muuseumiühingu juhatuse esimees Kerttu Männiste, kelle sõnul on muuhulgas eesmärgiks tutvustada muuseumi põhitöö neid aspekte, mis jäävad tavaolukorras muuseumikülastusel varjatuks ning muuseumile majanduslikku tulu ei too.

Paljusid muuseume kimbutab ruumipuudus ning ca ⅔ muuseumide kogudest on praegu tingimustes, kus ei ole tagatud nende pikaajaline säilimine. Hoiutingimuste parandamine ehk pärandihoidla ehitus on teadmata ajaks pausil ning seetõttu on kultuuripärandi kogumine ja säilitamine tõsises ohus.

Uudishimupäeva raames korraldatavad tuurid on eelregistreerimisega ning sissepääs tavapärase piletihinnaga. Lisaks tuuridele pakuvad aktsioonis tutvustavad aktsioonis osalevad muuseumid uudishimupäevale eelneval nädalal oma sotsiaalmeedias kogudes olevad põnevamaid esemeid. Nimekiri osalevatest muuseumidest ja pakutavatest programmidest leiad Eesti Muuseumiühingu kodulehelt.