Kui kuulsin, et Aleksander Dormidontov on elust lahkunud, ei jõudnud see mulle kohe teadvuseni, et inimest pole enam.
Mulle tundus, et Dormidontov oli alati olemas – nagu «Vana Toomas» Jüri Kuuskemaa, Tallinna elav sümbol. Lihtsalt kui sa harukordse inimese, ajaloolise isiksusega vahetult ei suhtle, siis ta muutub sinu jaoks mingil määral sinu linna, su riigi, su ajastu sümboliks. Inimesed lahkuvad, sümbolid jäävad.