Ukraina on suutnud seni vältida suurt skandaali Vene naftatransiidi teemal. Aga juba on päevakorral järgmine energeetika ja Vene transiidiga seotud probleem: kuidas ja kas üldse hakkab toimuma Vene gaasi transiit Ukraina kaudu Euroopasse 2025. aastal?
Ukraina Naftogaz teatas, et ei sõlmi Gazpromiga uut lepingut järgmiseks aastaks. Mulle tundub aga väga tõenäoline, et me näeme, kuidas Ukraina-Vene piiril muutub Vene gaas äkitselt «Slovakkia gaasiks», nagu muutus Vene nafta äkitselt «Ungari naftaks».
Jaanus Piirsalu: arve tuleb vaadata kontekstis
Ukraina saidi Russia Fossil Tracker andmetel on Venemaa Ukrainale kallaletungimise järel teeninud fossiilkütuste (nafta, gaas, kivisüsi) müügist ligi 800 miljardit eurot. Jämedalt võttes on see 20 korda rohkem kui Ukraina tänavuse riigieelarve tulud ja 4,5 korda rohkem kui Ukraina tänavune SKT.
Alates sõja algusest on ELi riigid ostnud Venemaalt naftat, gaasi ja kivisütt 204 miljardi euro eest. Võrdluseks: Kieli maailma majanduse instituudi andmetel on Euroopa riigid, sh ELi mitte kuuluvad riigid, andnud sama aja jooksul Ukrainale sõjalist ja majanduslikku abi 118 miljardi eurot eest.
Dõmõtro Bobritski viitab loos sellele, et väga huvitav küsimus on, mis hakkab saama Vene gaasi transiidiga alates 1. jaanuarist. Vene gaasist sõltuvad ELi riikidest täielikult Ungari, Slovakkia ja Austria, mis jääksid sellest ilma, kui Ukraina tõesti peatab uuest aastast Vene gaasi transiidi.
Sama huvitav on küsimus, kuidas hakkab saama gaasi Moldova, eriti selle separatistlik ja Venemaale orienteeritud osa (nn Dnestri-äärne vabariik). Kui Moldova tarbib Vene gaasi aastas suurusjärgus miljard kuupmeetrit, siis «Dnestri-äärne vabariik» kaks miljardit kuupmeetrit. Kogu selle Moskva-meelse «vabariigi» tööstus sõltub täielikult Vene gaasist.