Rahandusministeerium teatas, et Eesti jaeinvestoritele jagatakse 100 protsenti, Eesti kutselistele investoritele keskmiselt 26 protsenti, rahvusvahelistele keskmiselt 13 protsenti märgitud mahust.
«Pakkumine tekitas turul elevust ja suurt huvi, sellest räägiti palju ning pea kõik regiooni olulisemad tegijad finantsturul märkisid Eesti riigi võlakirju. Nagu varem lubatud, võlakirjade jaotamisel eelistame Eesti jaeinvestoreid,» märkis rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees pressiteate vahendusel.
«Kui kutselistele investoritele korraldame võlakirjade pakkumist juba mitmendat korda, siis jaeinvestoritele müüme võlakirju esimest korda – märgiline samm madala riskiga finantsinstrumendi loomiseks on tehtud,» ütles Luurmees. Tema sõnul oli eraisikute osakaal ootuspärane ja need, kes pakkumise raames võlakirju ei jõudnud märkida, saavad neid edaspidi osta Tallinna börsilt.
LHV investeerimispanganduse juht Mihkel Torim sõnas, et tegemist oli Eesti viimaste aastate ühe suurema emissiooniga. «Eesti riigi võlakirjade atraktiivset hinnastust kinnitab emissiooni tugev ülemärkimine, riigi jaoks tavapärasest madalam võlakirja nimiväärtus võimaldas ka kõrgemat kaasatust – see tõi 3350 väikeinvestorit, kes soetas võlakirju kuni 1000 euro väärtuses,» rääkis Torim.
Swedbanki kapitaliturgude juhi Allan Marnoti sõnul on nüüd Eesti kapitaliturul madala riskiga instrument, mis varem puudus. «Emissiooni vastu oli suur huvi kogu Baltikumis ja ka kaugemal, näiteks Saksamaal. Neljakordne ülemärkimine tagab nõudluse võlakirjade järelturul, mis annab kindlust võlakirju emissioonist omandanud jaeinvestoritele.»
Ta lisas, et rahvaarvu arvestades on Eestis riigivõlakirjade investoreid rohkem kui Sloveenias, kus kolmeaastaseid võlakirju märkis 9427 investorit.