Toonasest lavastusest on mu sahtlimärkmed kaunikesti kriitilised. Kümme aastat hiljem on Kristjan Üksküla Mrożeki-mäng Esna mõisas vaimukas ja kütkestav. Esimeseks vaatuseks lahedam komöödia «Võluöö» (1963), mille seni oli lavastanud vaid Virve Aruoja 1966. aastal televisioonis, pealkirjaga «Viirastuslik öö». Teine vaatus sarkastiline ja vürtsikas «Ulgumerel» (1961), mida on mängitud korduvalt, esmatõlgendus samuti televisioonis, Vello Rummo lavastus aastal 1967. Tollased telelavastused kahjuks ei ole säilinud.
Mingis mõttes tahaks isegi nagu loota, et Mrożeki absurdinäidendite terav ühiskonnakriitika oleks tänaseks aegunud, ent «Võluöö ulgumerel» tõestab vastupidist.