12. märtsil toimus Tehnikaülikoolis iga-aastane automaatikapäeva konverents. Üks ettekandja oli automaatikainsener Andres Kull, kes oli üksi üles pannud korraliku tarkvaraäri ja tunnistas, et tegelikult polnud ta peale ülikooli aastakümneid programmeerimisega lähemalt tegelenud ja oskused olid ammu rooste läinud. Siis aga tuli ChatGPT ja ta «palkas» kuuest agendist koosneva tiimi, mis kõigepealt talle programmeerimise meelde tuletasid ja siis ka selliseid asju teha aitasid, millega insener polnud kunagi tegemist teinud.
Tehisintellektiga sai ühe äri algusest lõpuni üles ehitada, põhioskuseks on aga inimkeeles küsimine, et vestlusrobot teaks õiged vastused välja pakkuda.
Kas selline ongi tulevikutöö? Üks inimene juhib hulka roboteid, kes firmas erinevate asjadega tegelevad ning vaja ei lähe muidu oskusi peale vestlusoskuste ja küsimisvõime?