«Kallis Vaapo Vaher (1945-2024)! Üks ning ainus. Väga kaunist sõprust sai peetud, armastatud ja kakeldud, kiunutud ja naeratatud,» meenutas Juku-Kalle Raid sotsiaalmeedias. «Küll me alles möllasime, Vaapsi esimese raamatu «Surmakuul ja seemnepurse» välja andsime (umbes 2000 aastal alles?), see geniaalne kogum, lihtsalt minu kirjastus. Oh neid KesKus’i öid ja kirjutamisi! Ja kõik need teised asjad!»
Raid kirjutas, et mäletab surmatunnini, kuidas Vaher koraani tõlkiva Haljand Udamiga pajatas, aga ka seda, kuidas nad 1960ndate lõpul ja 70ndate alul mööda ENSV-d seigeldes kolhoosipeldikuid ehitasid ja hipisid teesklesid. «Mäletan, kuidas käisime piinamas kunagist ENSV kultuuriministrit Johannes Lotti, kes oli siis juba sel ajal Tallinna vangla jurist, kohmakas jobu, sama vangla jurist, kus sa nõuka ajal poolteist aastat kinni istusid, sama Lott, kellel tundus isegi piinlik olevat – sa istusid kinni passirežiimi rikkumise tõttu. Aga meie käisime juba vabariigi aegu. Kõik kokku: väga äge teekond oli sul, palju oli, Vaaps, sinu lõputu huumor ja sõbralik küüünika jäävad su tekstidesse ja meie peadesse kah. Oli tore!» kirjutas Raid.