Professor Evelyn Uuemaa räägib inauguratsiooniloengu tehisarust

Kliima- ja maakasutuse muutused on seadnud meie ökosüsteemid suure surve alla ning paljudes piirkondades on olukord halvenenud. See on tinginud vajaduse jälgida tõhusamalt looduskeskkonna seisundit ja muutuste tagajärgi. Sealjuures peame leidma kiireid lahendusi, et olukorda leevendada, muutustega kohaneda ja tulevikustsenaariume ennustada.

«Valdav osa looduskeskkonna uurimisest on siiani toimunud välitööde käigus ja saadud andmeid loetakse enamasti kõige täpsemaks,» rääkis Evelyn Uuemaa. Samas tõdes professor, et välitööd on väga ressursimahukad. «Ei ole mõeldav, et välitöödel pannakse ühel ajal kirja teave iga ajahetke ja koha kohta. Tänu kaugseirele on meil aga võimalus saada andmeid maailma iga ala kohta korra päevas või nädalas. Kahjuks on need toorandmed üsna kasutud,» lisas Uuemaa.

Euroopa Liit on roheleppe ja andmestrateegia toel võtnud eesmärgi arendada algatuse «Destination Earth» raames ruumiandmetel põhinev maa digitaalne kaksik, et modelleerida maal toimuvaid looduslikke ja inimtekkelisi protsesse võimalikult täpselt. Selle väljatöötamisel on abiks avaandmete direktiiv, mille alusel kuuluvad ruumiandmed väärtuslike andmete nimekirja. Selliste andmete hulk on viimase kümne aasta jooksul tohutult kasvanud ning neid tuleb pidevalt juurde satelliitidelt, nutiseadmetelt ja kõikvõimalikelt sensoritelt.

Kvaliteetsed ruumiandmed on andmepõhise otsustamise üks peamisi alustalasid. «Samas ei ole meie võime neid andmeid kasutada ja otsuste tegemiseks vajalikuks teabeks muundada pidanud kaugeltki sammu sellega, kui kiiresti andmed tekivad. Tehisaru võib olla suureks abiks, aga ilma teadmiseta looduskeskkonnast on ka see kasutu,» rääkis professor Uuemaa.