Peaminister Kaja Kallase sõnul on tegu ajaloolise sündmusega. «Tänasest kuulub kogu Põhjala ja Balti piirkond NATOsse. See on ajalooline pöördepunkt, mis tugevdab kogu meie regiooni kui ka terve alliansi julgeolekut,» ütles Kallas.
Peaminister meenutas, et 2021. aasta lõpus nõudis Venemaa ultimaatumitega NATO uste sulgemist. «Tänaseks on NATO ühtsem kui kunagi varem ja kahe võimeka liitlase – Rootsi ja Soome – võrra tugevam,» märkis peaminister.
Peaminister lisas, et Rootsi ja ka hiljutine Soome liitumine NATOga annab meile uusi võimalusi kahepoolse kaitsekoostöö tihendamiseks mõlema riigiga.
«Rootsi liitumine NATOga suurendab märkimisväärselt nii Läänemere kui ka terve alliansi julgeolekut. Tasub märkimist, et nii relvajõud kui kaitsetööstus tugevdab oluliselt NATO kaitsekilpi ning Rootsi strateegiline asukoht võimaldab NATO-le parema tegutsemisvabaduse Läänemerel. Ehk lühidalt – Eesti ja kogu Balti regiooni seljatagune on saanud kindlamaks,» ütles kaitseminister Hanno Pekvur.
«Saame rootslastega ühtemoodi aru, et Venemaa on otsene oht rahule ja piirkonna riikide julgeolekule. Loomulikult oleme meie huvitatud praktilise koostöö tihendamisest Rootsiga nii kahepoolselt kui ka NATOs, et alliansi kollektiivkaitset parimal võimalikul moel edasi arendada,» lisas Pevkur.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul võimaldab Rootsi liitumine senisest veelgi tõhusamalt seista vastu väljakutsetele ja ohtudele meie piirkonnas. «Tõsiasi, et Eesti ja Rootsi pole enam pelgalt naabrid ja partnerid, vaid NATO liitlased, võimaldab kaitse ja julgeoleku valdkonnas tihedamat koostööd, suurendab oluliselt Läänemere piirkonna julgeolekut ja parandab NATO idatiiva varustuskindlust,» ütles Tsahkna.
Välisministri kinnitusel saadab Rootsi ühinemine olulise sõnumi NATO avatud uste poliitika kohta. «75 aasta eest sõlmitud Washingtoni lepingu artikkel 10 sätestab, et iga Euroopa riik peab saama ise otsustada oma julgeolekukorralduse üle. Rootsi ühinemine tõestab, et allianssi uks on demokraatlikele Euroopa riikidele avatud ja kõik ühinemisega seotud protsessid on vaid liitlaste otsustada,» ütles Tsahkna. «Ei Venemaal ega kellelgi teisel pole sel teemal vetoõigust.»