vargad üritasid poodi sisse murda mitu päeva järjest

Sissemurdmiste arv hakkas Eestis suurenema möödunud aasta sügisel ning see pole vaibunud. «Pigem liigub trend ülespoole ja haripunkt pole kätte jõudnud,» usub Foruse juhtimiskeskuse juht Rasmus Peterson. Vargad tegutsevad sageli organiseeritult ja liigutakse kampadena.

Foruse juhtimiskeskuse juht kinnitas, et soojemate ilmadega muutuvad vargad üldjuhul julgemaks – kui lund enam pole, jääb ka vähem jälgi maha. Varguste hulka suurendab omakorda majanduslik olukord.

Reeglina valivad vargad kallimaid esemeid. Näiteks mõned päevad tagasi murti Tallinnas öösel sisse äripinnale, kus varaste saagiks langes paari tuhande euro väärtuses elektroonikat. «Turvalisuse seisukohast on taolise sündmuse juures oluline, et häiresignaal jõuaks juhtimiskeskusesse juba sissemurdmise algstaadiumis. Siinkohal aitavad akna- ja ukseandurid, mis rakenduvad enne, kui pahalane jõuab liikumisanduri vaatevälja,» kinnitas Peterson.

Kui sissemurdmine tundub pättidele lihtne ja kasu vargusest suur, proovitakse nii-öelda õnne mitu päeva järjest.

Foruse juhtimiskeskuse juht meenutab ühte olukorda eelmise aasta lõpust, kui vargad murdsid kaks korda järjest sisse elektrijalgrataste kauplusesse. «Teisel korral märkasime varakult kahtlast liikumist, reageerisime kiiresti ja suutsime olukorra ära hoida,» rääkis ta.

Palju sissemurdmisi on ka ehitussoojakutesse ja -platsidele. Need sagenevad alates kevadest, kui ehitustegevus muutub aktiivsemaks. Soojakutes paiknevad tööriistad ja muu hinnaline vara. Lisaks himustavad vargad ehitusmaterjale.

Sageli näeb Forus põhjalikult videopilti analüüsides, et häiresignaali saabumise ja varaste lahkumise vahele jääb kõigest 10 sekundit ehk kogu tegevus toimub 30 sekundiga. Statistliliselt murtakse sisse kõige sagedamini öösel kella ühe ja nelja vahel. Ette tuleb ka päevaseid varguseid, kuid pigem harva.