:format(webp)/nginx/o/2025/11/12/17272850t1h8723.jpg "Eesti jalgpallikoondises tehti viimasel hetkel vangerdus, liitub Kristofer Käit")
:format(webp)/nginx/o/2025/11/12/17272844t1h14a3.jpg "WADA on kehtestanud oma töötajatele USAsse reisimise keelu")
:format(webp)/nginx/o/2025/11/10/17269480t1h5c53.jpg "Naiste suguelundite sandistamine tekitab Euroopas tõsiseid probleeme")
/nginx/o/2025/11/11/17271962t1h9038.jpg "VARUPADRUN ⟩ Zahkna suveseiklused, Kulbini kohver, Kontiolahti saab puid ja Kalmet tunnistab üles Nove Mesto patu")
/nginx/o/2025/11/11/17272222t1h6285.jpg "Suurim sõjaaegne korruptsioonijuhtum määrib Zelenskõi mainet")
Ahvenaliste sugukonda kuuluv koha elab kiiresti soojenevates, vähese veeläbipaistvusega hapnikurikastes veekogudes. Eestis leidub koha kõige enam Võrtsjärves, Peipsi järves, Kagu- ja Lõuna-Eesti järvedes, Emajões, Narva jões ning Läänemere magestunud veega lahtedes.
Koha on hinnalt Eesti üks kallimaid kalu, mistõttu tema püügisurve on suur. Samuti lisab atraktiivsust see, et koha kasvab üsna suureks. Kutselised kalurid hindavad koha tema müügist saadava tulu tõttu, harrastajate jaoks aga tähendab kohapüük eeskätt põnevat väljakutset.
«Kuigi haugi mõõtmed ja kaal jäävad kohaga samasse suurusjärku, on suure koha tabamine tunduvalt keerukam ja ning nõuab enam oskuseid. Hea kohakohaga on nii, et seda teistele ei reedeta,» ütles aasta kala valimise ellukutsuja, ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask.
Suur püügisurve tähendab paraku mitmel pool ülepüüki. Kohavarude olukorra parandamiseks ning taastamiseks on teda mitmetesse sisemaa järvedesse juurde asustatud.
Suurim Eestist püütud ning niiöelda ametlikult registreeritud koha tabati 2009. aasta veebruaris Võrtsjärvest. See kala kaalus 16,93 kilo ja oli 94,2 sentimeetrit pikk. Tavaliselt saadakse kuni 70 sentimeetri pikkuseid ja kuni neli kilo kaaluvaid isendeid. Et iga koha saaks oma elus vähemalt korra kudeda, kehtib tema püügil alammõõt 51 sentimeetrit Võrtsjärves ja 46 sentimeetrit ülejäänud veekogudes, sealhulgas meres.
Toidulaual on koha kõrgelt hinnatud ja maitsva lihaga liik. «Koha on kindlalt Eesti kõige parem praekala,» lisas Hanno Kask.
Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis aasta kala kuuendat korda. Varem on aasta kala tiitlit kandnud jõesilm, lõhe, haug, ahven ja merisiig. Sel korral sai lisaks Eesti Kalastajate Seltsi poolt üles seatud kohale hääletada ka angerja, kilu ja ümarmudila poolt.
/nginx/o/2023/07/05/15437563t1h27ec.jpg "Globaalmuutuste akadeemikuks osutus tänavu Ülo Mander")
/nginx/o/2019/11/11/12729949t1h3ecb.jpg "Riigikogu lõpetas m-hääletamist võimaldava eelnõu teise lugemise")
