/nginx/o/2024/12/26/16564336t1hea96.jpg "Prantsuse vastne peaminister sõidab peagi tsüklonilt räsida saanud Mayotte’ile")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/10/16537033t1h61d1.jpg "Dziki sai Jõesaare ja Oldenburg Konontšuki pingutustele vaatamata ülivalusa kaotuse")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/26/16564078t1hc46d.jpg "Politsei hoiatab lätlasi tühje kodusid rüüstavate pättide eest")
/nginx/o/2024/12/27/16564961t1hc9c2.jpg "VÕIMALIK VAID VENEMAAL ⟩ Vene väikelinna elanikke pahandab Näärivanaks riietatud Lenin")
:format(webp)/nginx/o/2024/11/02/16460566t1hb1ad.jpg "Tänavuse ühe ägedama värava löönud Eesti koondislane siirdub Kreekasse")
/nginx/o/2024/12/27/16564894t1h90ec.jpg)
USA president Joe Biden kiitis kuu keskpaiku heaks uue julgeoleku- ja kaitseabipaketi Ukrainale, mis sisaldab täiendavaid õhutõrjesüsteeme, suurtükiväe võimekusi ja muud tüüpi relvastust. Abi antakse presidendi volituse (PDA) alusel ja see pakett on 72. omataoline.
Valge Maja esindaja rõhutas, et president jätkab Ukrainale täiendavate pakettide jagamist administratsiooni ametiaja lõpuni.
USA kaitseministeerium teatas umbes samal ajal 988 miljoni dollari suurusest kaitseabipaketist Ukrainale. See pakett sisaldas raketisüsteeme HIMARS, droone, seadmeid, komponente ja varuosi suurtükiväesüsteemide ja soomukite hoolduseks ja remondiks.
Ukraina on aga praegu olukorras, kus väljavaated ei sõltu ainult Lääne toetusest, vaid ka suurtest muutustest maailma poliitmaastikul ja eelkõige Donald Trumpi naasmisest võimule. Trumpi uuesti presidendiks valimine on tekitanud vastakaid prognoose.
USA liitlased väidavad, et president Bideni strateegia võttis Ukrainalt võimaluse võita, vahendas portaal Unian reedel agentuuri Bloomberg.
Vaatamata Bideni administratsiooni jõupingutustele mobiliseerida ressursse Ukraina toetamiseks, väidavad Kiievi ja mitme liitlaspealinna ametnikud, et selleks on juba hilja. Ka Ühendriikide viimaste jõupingutustega suurendada sõjalist abi ja kehtestada Moskvale täiendavaid sanktsioone, on Ukraina nende hinnangul juba teel tüli sundlahenduse poole.
«Tema süda oli kahtlemata õiges kohas – ta mõistis, kui oluline on toetada Ukrainat Venemaa kallaletungi vastu,» ütles endine Briti kaitseminister Grant Shapps. «Kuid tema lähenemine on sageli olnud liiga ettevaatlik ja kõhklev, pärssides kaalukausi kallutamiseks vajaliku olulise toetuse pakkumist.»
Allikad ütlesid, et USA märkimisväärsed jõupingutused, sealhulgas rohkem kui 90 miljardi dollari suurune abi Ukrainale, ei ole andnud otsustavat eelist täiustatud relvade tarnete viibimise tõttu. Kriitilistel hetkedel 2022. aastal, kui Ukrainal oli strateegiline eelis, suhtuti Washingtonis president Zelenskõi üleskutsete viivitamatuks lisarelvade tarnimiseks ettevaatlikult, sest kardeti sõja ägenemist ja eriti tuumarelva kasutuselevõttu.
:format(webp)/nginx/o/2024/12/26/16564617t1h0648.jpg "Prantsusmaa otsis dialoogivõimalust Ukraina osaluseta")
/nginx/o/2024/12/27/16564901t1hf666.jpg "Ukraina ja Iisraeli välisministrid arutasid Venemaa-Iraani koostööd")
/nginx/o/2024/12/20/16556404t1h67e3.jpg "TOP20 ⟩ Postimehe loetumad välisuudised 2024. aastal")
/nginx/o/2024/12/27/16564898t1h9fa1.jpg "Zelenskõi pidas nõupidamise sõja eest põgenenud ukrainlaste naasmise osas")
:format(webp)/nginx/o/2024/12/27/16565270t1hda02.jpg "kui Gruusia ei liigu ELi poole, saab ta minna vaid Venemaa suunas")
/nginx/o/2024/12/26/16564384t1hb1af.jpg "ÜLEVAADE ⟩ Kasahstani lennuõnnetuse põhjustas ilmselt Vene õhutõrje")