EK: Kuidas selles olukorras leppimine tuleb? Eesti ühe suurema alaliidu ehk jalgpalliliidu ja EOK tüli justkui. Kas on tüli ja kuidas selle nüüd klatime?
KK: Ma ei oska öelda, kus siin on tüli. Ma ei oleks kindlasti hakanud rääkima kasvõi minu kabinetis toimunust ja ka sellest, et see tõepoolest oli ähvardav ja ma tundsin hirmu, kui ei oleks ilmunud neid sõnavõtte. Nii see paraku on. Mina seda arutelu hea meelega muidugi ei peaks.
Ja ma tahan öelda jalgpallikogukonnale, et ka mina jälgisin seda arutelu ja ma arvan, et mida te sellest kõigest ikkagi saite, siis Eesti jalgpalli oleviku ja tuleviku üle päriselt arutati ja toodi välja erinevaid vaatenurki. Erinevaid olukordi, mis võivad olla põhjustanud seda, et me oleme täna jõudnud 50. koha piirist 121. kohale.
Ma arvan, et just sellist arutelu me ju tegelikult tahtsimegi. Hulga olulisem sellest, millised on inimestevahelised suhted, kes on siin võib-olla lihtsalt esindusnäod, on see, et Eesti jalgpalli kogukond tahaks ja saaks vastused nendele küsimustel, mida nad siin üsna selgelt tegelikult küsisid. Kuna kogukond üsna selgelt tahtis arutleda, siis võib olla peaks seda arutamise võimalust ka edaspidi pakkuma.
EK: Mis ebakõla pani kappi lõhkuma?
KK: See niimoodi oligi, et Aivar Pohlak tuli tuppa, pigistas kapilinki, surus otsaesise vastu kappi ja püüdis mind veenda selles, et ma olen valel teel. Nii see täpselt oligi.
Siinkohal esitatud küsimus ja vastus Team Alexela kohta on vaadatav ja kuulatav videost.
OJ: Kas teie meelest EOK käitus läbi jalgpalliliidu presidendivalimiste kampaania korrektselt?
KK: Jaa. Me ei mitte kordagi poolt. Oleme ausad, te ju palju püüdsite seda küsimust küsida ja minu vastus oli alati, et nii nagu igal arutelul, on minu arust oluline, et toimub arutelu. Ja arutelu selle üle, kuidas siis Eesti jalgpallil on läinud ka tulemuste mõttes, on ju minu arvates põhjendatud.