21-aastane Alekna kasutas ära võistluspaigas valitsenud ideaalsed ilmaolud ning kõik tema kuus katset olid pikemad kui 70 meetrit. Tema esimese heite pikkuseks mõõdeti 72.21, millega parandas 6. aprillil USAs püstitatud isiklikku rekordit 71.39.

Kahekordne MM-medalist heitis seejärel 70.32, kolmas katse oli 72.89, mis tõstis ta maailma kõigi aegade edetabelis neljandaks.

Neljandas voorus heitis ta 70.51, kuid ajalooliseks kujunes viies katse, kui kettakaare pikkus oli 74.35. Kusjuures alguses mõõtsid kohtunikud välja 74.41. Seeria lõpetas ta 70.50ga.

Võistlusel valitsesid tõesti ideaalsed olud. Seda tõestasid ka teised võistlejad, kui teiseks tulnud jamaikalane Soje Stona heitis 69.05 ja kolmanda koha saanud sakslane Mika Sosna 68.96. Mõlema mehe jaoks tähistas see isiklikku rekordit.

Päev varem heitis samal areenil naiste kettaheite viimase 35 aasta parima tulemuse Kuuba kettaheitja Yaime Perez. Senist tippmarki üle kolme meetri parandanud 32-aastane sportlane sai parimal katsel kirja 73.09. Väga heades tingimustes toimunud võistlusel purustas ta 70 meetrit veel kahel korral.

Kuni siiani oli Schulti käes kergejõustikus kõige kauem püsinud rekord, sest Ida-Saksamaad esindanud sportlane heitis selle tulemuse 1986. aasta 6. juunil Neubrandenburgis. Eilse seisuga oli Schulti rekord püsinud 37 aastat, kümme kuud ja kaheksa päeva.

Kõigi aegade edetabelis lükkas 21-aastane Alekna oma isa, Virgilijus Alekna kolmandaks. Kümme aastat tagasi karjääri lõpetanud 52-aastase Alekna rekordiks jäi 2000. aastal Kaunases heidetud 73.88. Edetabeli neljandale kohale langes Gerd Kanter, kelle isiklik tippmark on 73.38 (2006, Helsingborg).

Jaga
Exit mobile version