Venemaa lasi ise alla oma hiiglasliku tapadrooni – kuidas nii läks?

Ukraina ja Venemaa vahelise konflikti tingimustes, kus elektrooniline sõda on väga aktiivne, võivad tehnoloogilised ja elektroonilised häired eriti just selliste keerukate droonide puhul saada saatuslikuks. Venemaal on tavaks hoida valmis hävituslennukid, et sellistes olukordades oma tehnoloogia kiiresti hävitada, enne kui see vaenlase kätte satub.

Üsna sarnaseid juhtumeid on olnud ka USA-l. Näiteks kaotasid nad drooni RQ-170 Sentinel Iraanile 2011. aastal, mis osutus tundlikuks intsidendiks. Selle tagajärjeks võis olla Iraani droonitööstuse hilisem kiire areng, kuna allakukkunud lennumasinast võidi leida uusimaid tehnoloogilisi lahendusi, mida ise järgi proovida.

Vene mehitamata lennuki S-70 Ohotnik alla kukkumine Ukraina kontrollitud aladel oleks Venemaale suur probleem ühelt poolt muidugi nii kalli ja uue tehnoloogia kaotuse pärast kui ka võimaliku mainekahju ja tehnoloogialahenduste lekkimise tõttu.

Nii näibki paljude ekspertide sõnul loogilisena, et droon hävitati ise, enne kui see (tervena) vaenlase kätte langeks, kuna sellise keeruka tehnoloogia sattumine Ukraina või tema liitlaste kätte kujutaks endast tõsist turvariski.

S-70 Ohotnik-B, NATO-s tuntud ka kui Hunter-B, on Venemaa uusim mehitamata lahingulennuk (UCAV), mille on välja töötanud lennukitootjad Suhhoi ja MiG.

2019. aastal tehti esimese prototüübiga katselend, 2021. aastal näidati avalikkusele esimest valmis mudelit. Venemaa kaitseministeerium on lubanud S-70 kasutusele võtta 2024. aastal.

S-70 põhineb varasemal Mikoyan Skati disainil ja sisaldab Sukhoi Su-57 hävitaja täiustatud tehnoloogiaid. Sellel on kolmnurkse tiiva disain, mis suurendab varjamisvõimet, muutes drooni radari abil raskesti tuvastatavaks. Valmistamisel on kasutatud komposiitmaterjale ja radarikiiri neelavaid katteid, mis aitavad vähendada õhutõrje poolt avastamist.