Veljo oli alati raamidest väljaspool

«Me olime laias laastus umbes 5–6 aastat iga päev täiesti lahutamatud, tegime koos siiditrükki. Ma sain Veljoga tuttavaks 1983. aastal, kui ta ansambel Turistile särke tegi. Ma olin suur Turisti fänn ja tema trükkis neid, nii et mina semuna käisin ja tassisin neid mööda Eestit ringi. Ma olin nii suur fänn, et ma ei võtnud isegi vahelt, sest see oli minu jaoks justkui missioon,» meenutab Kruusimäe.

Kruusimäe sõnul oli Veljo Vingissar talle mõnes mõttes justkui kasuisa. «Ta oli selline hea inimene, kes oli kogu aeg raamidest väljaspool. Ma isegi ei tea, miks ta minuga suhtlema vaevus, aga võib-olla ta leidis minus mingit sellist positiivset joont. Ikka on nii, et kui sa näed midagi eriti raju, siis mõtled, kas sellest rajust on võimalik kujundada ka inimest,»