:format(webp)/nginx/o/2020/12/11/13524568t1hf4a3.jpg "Ainult täna! Vene teatris maetakse Stalinit")
/nginx/o/2024/10/19/16428975t1h6af8.jpg "Xi kutsus Hiina sõdureid parandama valmisolekut sõjaks")
:format(webp)/nginx/o/2024/10/21/16431665t1h7bee.jpg "Blamaaž! Euroliiga kohtunikud tegid tippmängu otsustavatel hetkedel 7 valeotsust")
/nginx/o/2024/10/20/16429788t1h1228.jpg "Julia Navalnaja tahab näha, kuidas «tsaar» Putinist saab tavaline vang")
:format(webp)/nginx/o/2024/10/21/16432276t1h4e1a.jpg "Aasta treeneri Henry Heina õpilane siirdub USAsse")
/nginx/o/2024/01/15/15831984t1hb2a7.jpg)
Justiitsminister Kalle Laaneti kinnitusel ei olnud kummagi kodaniku väljaandmise suhtes välistavaid ega piiravaid asjaolusid. «Valitsus jõudis järeldusele, et kodanike väljaandmine USA-le on põhjendatud, kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja ei riiva kodanike õigusi ebaproportsionaalselt,» ütles ta.
Kuna valitsuse korraldused vaidlustati, asub kohus kontrollima kaebuste põhjendatust ja korralduste õiguspärasust.
Tallinna ringkonnakohtu varem tehtud etteheidetesse, mis viisid valitsuse eelmise korralduse tühistamiseni, suhtus justiitsministeerium tõsiselt. Varem kohtu väidetud puudused said kontrollitud ja kõrvaldatud. Muu hulgas on Eesti esindaja kontrollinud kinnipidamistingimusi USA kinnipidamisasutuses, kuhu kodanikud väljaandmise järel USAs paigutatakse.
«Kohtu soovil veendusime, et USA kinnipidamisasutuses viibimine ei too kodanikele kaasa selliseid põhiõiguste riiveid, mis annaksid meile põhjust väljaandmisest keelduda. Sealsed tingimused on inimlikud ja seaduslikud,» sõnas Laanet.
Justiitsministeerium toonitab, et ükski väljaandmine ei tähenda automaatselt, et väljaantav kodanik on süüdi. Süü küsimuse otsustamiseks toimubki väljaandmist taotlevas riigis kohtumenetlus ning selle üle saab otsuse teha ainult väljaandmist taotlenud riigi kohus.
«Praegu räägime kahe kodaniku väljaandmisest USA-le, sest väidetavate küberkelmuste ohvreid on sadu tuhandeid ja kuriteos kahtlustatavad juhtuvad olema Eesti pinnal. Samasuguseid väljaandmispalveid võib ka Eesti esitada teistele riikidele nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda,» selgitas Laanet.
Võib eeldada, et lähiaastatel selliste väljaandmispalvete hulk suureneb, kuna kuritegevus muutub interneti võimaluste ja sellega kaasnevate ohtude tõttu järjest rahvusvahelisemaks.
/nginx/o/2023/07/05/15437563t1h27ec.jpg "Globaalmuutuste akadeemikuks osutus tänavu Ülo Mander")
/nginx/o/2019/11/11/12729949t1h3ecb.jpg "Riigikogu lõpetas m-hääletamist võimaldava eelnõu teise lugemise")
